CURIA
rss
täppisotsing
Üldkirjeldus

   
  corner-tpi  
 

Koosseis

Pädevus

Menetlus

Kohtupraktika

   

 

up

Koosseis

vignette-tpi  

Üldkohtu koosseisus on vähemalt üks kohtunik iga liikmesriigi kohta (2016. aastal 44 kohtunikku ametis). Kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta kohtuniku ametikohale. Nende ametiaeg on kuus aastat ja seda võib pikendada. Nad valivad enda seast kolmeks aastaks presidendi.Samuti nimetavad nad kuueks aastaks kohtusekretäri.

Kohtunikud täidavad oma ülesandeid täiesti erapooletult ja sõltumatult. Erinevalt Euroopa Kohtust ei ole Üldkohtus alalisi kohtujuriste. Selle funktsiooni võib siiski erandkorras määrata ühele kohtunikule.

Üldkohtu menetluses olevaid kohtuasju lahendatakse kodades kolme- või viieliikmelises koosseisus ning teatud juhtudel vaatab asju läbi kohtunik ainuisikuliselt. Üldkohus võib kohtuasju lahendada ka suurkojana (15 kohtunikku), kui see on põhjendatud kohtuasja juriidilise keerukuse või kohtuasja olulisuse tõttu. Viieliikmelises koosseisus kohtuasju lahendavate kodade presidendid valitakse kohtunike hulgast kolmeks aastaks. Üldkohtul on oma kantselei ning muude vajaduste jaoks kasutab ta institutsiooni haldus- ja tõlketalituste abi.

 

up

Pädevus

Üldkohtu pädevusse kuuluvad:

  • hagisid, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide peale, mis on neile adresseeritud või mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad (näiteks ettevõtja hagi komisjoni otsuse peale, millega talle määrati trahv), või üldkohaldatava akti peale, mis puudutab neid otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid, ning hagisid, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevusetuse peale;
  • hagid, mille on esitanud liikmesriigid komisjoni vastu;
  • hagid, mille on esitanud liikmesriigid nõukogu vastu ja mis puudutavad riigiabiga seotud õigusakte, kaubanduslikke kaitsemeetmeid (dumping) ja õigusakte, millega nõukogu kasutab oma rakendusvolitusi;
  • hagid, millega taotletakse Euroopa Liidu institutsioonide, organite või asutuste või nende ametnike tekitatud kahju hüvitamist;
  • hagid, mis põhinevad Euroopa Liidu sõlmitud lepingutel, milles nähakse otseselt ette Üldkohtu pädevus;
  • hagid intellektuaalomandi valdkonnas, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Ühenduse Sordiameti vastu;
  • õigusküsimustega piiratud apellatsioonkaebused Avaliku Teenistuse Kohtu lahendite peale;

Üldkohtu lahendite peale võib õigusküsimustes esitada Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul apellatsioonkaebuse.

Menetluses olevad kohtuasjad jagunesid 31. detsembri 2014. aasta seisuga järgmiselt: hagid 61%; intellektuaalomandiasjad 34% ning apellatsioonkaebused ja erimenetlused 5%. 

up

Menetlus

Üldkohtul on oma kodukord. Üldjuhul on menetlusel nii kirjalik kui ka suuline osa. 
Menetluse algatamise aluseks on advokaadi või esindaja koostatud ja kohtukantseleisse saadetud kirjalik hagiavaldus. Hagiavalduse tähtsamad punktid avaldatakse teadaandena Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes. Kohtusekretär edastab hagiavalduse vastaspoolele, kellel on kaks kuud aega kostja vastuse esitamiseks. Hagimenetluses võib hageja esitada määratud tähtaja jooksul repliigi, millele kostja võib vastata vasturepliigiga.

Igal isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi Üldkohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu, ning liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on õigus astuda menetlusse. Menetlusse astuja esitab oma seisukohad, et toetada ühe poole nõudeid või vaielda neile vastu, ning seejärel võivad pooled nendele seisukohtadele vastata. Menetluse võimaliku suulise osa jooksul toimub avalik kohtuistung. Kohtuistungi käigus võivad kohtunikud esitada poolte esindajatele küsimusi. Ettekandja-kohtunik võtab kohtuistungi ettekandes kokku väidetavad asjaolud ning mõlema poole ja olenevalt olukorrast ka menetlusse astujate argumendid. See dokument tehakse avalikkusele kättesaadavaks kohtumenetluse keeles.

Seejärel peavad kohtunikud nõu ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuotsuse projekti alusel ning kohtuotsus kuulutatakse avalikul kohtuistungil.

Menetlus Üldkohtus on tasuta. Pooli peab aga esindama advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi kohtus, ning advokaadi kulusid ja tasusid Üldkohus ei hüvita. Siiski võib iga isik, kes ei ole võimeline kandma menetlusega seotud kulusid, taotleda tasuta õigusabi.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus

Üldkohtule esitatud hagi ei peata vaidlustatud õigusakti kohaldamist. Üldkohus võib aga määrata kohaldamise peatamise või muid ajutisi meetmeid. Üldkohtu president või vajaduse korral asepresident lahendab taotluse põhistatud määrusega.

Ajutiste meetmete kohaldamist lubatakse ainult siis, kui on täidetud kõik kolm tingimust:

  1. hagil ei või esmapilgul puududa arvestatav alus,
  2. taotleja peab tõendama, et need meetmed on kiireloomulised ja et ilma nendeta tekiks tal tõsine ja korvamatu kahju;
  3. ajutiste meetmete puhul tuleb arvestada poolte huvide ja üldise huvi vahelise tasakaaluga.

Kohtumäärus on ajutine ega mõjuta kuidagi Üldkohtu otsust põhimenetluses. Lisaks võib selle kohtumääruse edasi kaevata Euroopa Kohtu asepresidendile.

Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus võimaldab Üldkohtul kiiresti lahendada sisuliselt vaidluse kohtuasjades, mida võib lugeda eriti kiireloomulisteks. Kiirendatud menetlust võib taotleda nii hageja kui ka kostja. Kohtuasja lahendamise kiirendatud menetluses võib Üldkohus otsustada ka omal algatusel.

Kasutatavad keeled

Rubriik on ajakohastamisel.

Kohtumenetluse skeem

Rubriik on ajakohastamisel.

up

Kohtupraktika

 

Keskkond ja tarbijad

Liit keelustab hülgetoodete turustamise, välja arvatud juhul, kui need on saadud inuittide traditsioonilisel jahil enda ülalpidamiseks kütitud hüljestest. 2013. aastal kinnitas Üldkohus selle keelu kehtivust. Kohus asus nimelt seisukohale, et arvestades erinevaid eeskirju, mis liikmesriigid on hülgetoodete kaubanduse valdkonnas kehtestanud, oli liidul õigus ühtlustada nende toodete turustamise eeskirjad, et vältida turuhäirete tekkimist, pidades samas silmas loomade heaolu.

Inuit Tapiriit Kanatami vs. komisjon, T-526/10, 25. aprill 2013

 

Liidu territooriumil võib geneetiliselt muundatud organisme (GMO) turustada üksnes juhul, kui selleks on antud luba. 2010. aastal andis komisjon loa turustada geneetiliselt muundatud kartulit Amflora, pärast seda kui ta oli saanud teadusliku arvamuse, mille kohaselt see kartul ei ohusta inimeste tervist ega keskkonda. Üldkohus tühistas komisjoni väljastatud loa menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna komisjon oli nimelt jätnud loa projekti pädevatele komiteedele esitamata.

Ungari vs. komisjon, T-240/10, 13. detsember 2013

 

Teenuste osutamise vabadus

Liidu õiguse kohaselt peab sündmusi, mida liikmesriik käsitab oma ühiskonna jaoks väga tähtsana, olema võimalik üle kanda mitte ainult tasulises televisioonis, vaid ka tasuta televisioonis. 2011. aastal kinnitas Üldkohus, et liikmesriik võib kehtestada kohustuse edastada tasuta kõiki jalgpalli maailma- ja Euroopa meistrivõistluste mänge. Üldkohus põhjendas seda otsust üldsuse õigusega teabele ja vajadusega tagada üldsusele laialdane juurdepääs selliste sündmuste teleülekannetele.

FIFA vs. komisjon, T-385/07, 17. veebruar 2011

 

ELi institutsioonide õigus

2007. aastal avaldas Euroopa Liidu Personalivaliku Amet (EPSO) osalemiskutse lepinguliste töötajate töölevõtmiseks Euroopa institutsioonidesse. Teated olid koostatud ainult saksa, inglise ja prantsuse keeles. Üldkohus tühistas osalemiskutse keelelise diskrimineerimise tõttu, põhjendusel et selle avaldamine kolmes keeles takistas teatud võimalikel kandidaatidel kutsest teada saada ning soodustas saksa, inglise ja prantsuse keelt kõnelevaid kandidaate.

Itaalia vs. komisjon, T-205/07, 3. veebruar 2011

 

Kaubamärgid – Intellektuaal- ja tööstusomand

2012. aastal otsustas Üldkohus, et tähist VIAGUARA ei või ühenduse kaubamärgina registreerida jookide jaoks, kuna kaubamärk VIAGRA on registreeritud ravimite jaoks. Mööndes küll, et joogid ja ravimid on erinevad kaubad, leidis Üldkohus, et tähis VIAGUARA võib kaubamärgi VIAGRA mainet ära kasutada: tarbija võib nimelt olla huvitatud nende jookide ostmisest, kuna ta arvab, et nendel on ravimiga sarnased omadused (eelkõige libiido tõstmine).

Viaguara vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, T-332/10, 25. jaanuar 2012

 

Äriühing Apple Corps, mille asutas kuulus rokkansambel The Beatles, esitas vastulause sõna „BEATLE“ registreerimisele liikumispuudega isikutele mõeldud elektriliste ratastoolide jaoks. Üldkohus nõustus selle äriühinguga, leides, et sõna „BEATLE“ võib ära kasutada Apple Corpsile kuuluvate kaubamärkide (THE) BEATLES mainet ja püsivat ligitõmbavust. Liikumispuudega isikute jaoks võib olla atraktiivne vabaduse, nooruse ja liikuvuse väga positiivne kuvand, mis Apple Corpsi kaubamärkidega seostub.

You Q vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, T-369/10, 29. märts 2012

 

2010. aastal soovis Monaco saada ELis kaitse rahvusvahelisele kaubamärgile „MONACO“, kuid seda keelduti talle võimaldamast muu hulgas meelelahutus-, spordi- ja majutusteenuste jaoks. Üldkohus jättis otsuse muutmata: sõna „MONACO“ viitab eelkõige vürstiperekonna üldtuntuse ning vormel 1 võidusõidu maailmakarikaetapi ja tsirkusefestivali korraldamise tõttu geograafilisele alale ning pelgalt kirjeldab asjaomaste teenuste geograafilist päritolu või sihtkohta. Järelikult ei saa seda ELis kaubamärgina kaitsta.

MEM vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (MONACO), T-197/13, 15. jaanuar 2015

 

Konkurents

2004. aastal määras komisjon Microsoftile trahvi summas 497 miljonit eurot, kuna komisjon leidis, et see äriühing kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit, kui ta aastate vältel keeldus avaldamast oma konkurentidele teavet, mis oleks võimaldanud arendada ja turustada Windowsile alternatiivseid ja sellega ühilduvaid lahendusi. Üldkohus jättis trahvi 2007. aasta kohtuotsuses muutmata. 2008. aastal määras komisjon Microsoftile 899 miljoni euro suuruse karistusmakse selle eest, et ta ei asunud 2004. aasta otsust täitma ega avaldanud ettenähtud tähtaja jooksul mõistliku tasu eest konkurentidele asjaomast teavet. Üldkohus nõustus komisjoni analüüsiga, kuid vähendas karistusmakse 860 miljonile eurole, et võtta arvesse asjaolu, et komisjon oli andnud Microsoftile ajutiselt loa jätkata teatud praktika kasutamist.

Microsoft vs. komisjon, T-201/04, 17. september 2007, ja T-167/08, 27. juuni 2012

 

2009. aastal määras komisjon Saksa äriühingule E.ON ja Prantsuse äriühingule GDF Suez kummalegi 553 miljoni euro suuruse trahvi. Ta heitis neile ette, et nad olid sõlminud kartellikokkuleppe, mis keelas kummalgi Venemaalt Saksamaale ja Prantsusmaale tarnitud gaasi müüa teise siseriiklikul turul. Üldkohus nõustus komisjoni analüüsiga, kuid vähendas kummagi trahvi 320 miljonile eurole, et võtta arvesse komisjoni viga seoses kartellikokkuleppe kestusega (mis oli aasta võrra lühem, kui komisjon oli väitnud).

E.ON Energie AG vs. komisjon, T-360/09, ja GDF Suez vs. komisjon, T-370/09, 29. juuni 2012

 

Kollektiivse esindamise organisatsioonid haldavad autoriõigusi muu hulgas seoses muusikateostega. Nad annavad seejärel äritarbijatele, kes seda taotlevad, õiguse kasutada teoseid tasu eest. 2008. aastal leidis komisjon, et 24 sellist liiki organisatsiooni piirasid konkurentsi, piirates teatud muusikateoste kasutamiseks antud litsentsid ainult nende riigi territooriumiga. Üldkohus ei nõustunud komisjoni analüüsiga tõendite puudumise tõttu, seda enam, et litsentside territoriaalne piiramine võis tuleneda vajadusest võidelda tõhusalt muusikateoste ilma loata kasutamise vastu.

CISAC vs. komisjon, T-442/08, 12. aprill 2013

 

2011. aastal asus komisjon seisukohale, et Microsofti kavandatud koondumine eesmärgiga omandada kontroll Skype’i üle on liidu õigusega kooskõlas. Skype’i kaks konkurenti pöördusid Üldkohtusse, viidates kavandatava ühinemise konkurentsivastastele tagajärgedele. Üldkohus jättis komisjoni otsuse siiski muutmata. Ta leidis, et ühinemine ei piira konkurentsi tavatarbijatele pakutavate internetiside teenuste ega ettevõtjatele pakutavate internetiside teenuste turul.

Cisco Systems ja Messagenet vs. komisjon, T-79/12, 11. detsember 2013

 

Riigiabi

Austrias jäetakse rohelise elektri tootmise julgustamiseks riigi tehtud kulutused kõigi elektrienergia tarbijate kanda. 2008. aastal kavatses Austria riik seada ülempiiri energiamahukate ettevõtete panusele nende kulude katmisesse. Komisjon leidis siiski, et niisugune ülempiir on käsitatav liidu õigusega kokkusobimatu riigiabina. Üldkohus nõustus komisjoniga, leides, et selline ülempiir on maksulaadsest tasust vabastamise viis, mis eelistab teatud ettevõtjaid teiste ees, ilma et erinev kohtlemine oleks taotletava eesmärgi seisukohast põhjendatud. Lisaks ei olnud abi kokkusobiv keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega.

Austria vs. komisjon, T-251/11, 11. detsember 2014

 

ING on Madalmaade finantsasutus, kes pakub panga kaudu kindlustusteenuseid. Finantskriisi kontekstis andsid Madalmaad talle abi kapitalisüsti vormis, mille tagasimaksmise tingimusi aja jooksul muudeti. Komisjon asus seisukohale, et uued tingimused tõid kaasa 2 miljardi euro suuruse täiendava riigiabi. Üldkohus leidis siiski, et ei saa järeldada, et tegemist on riigiabiga, kuna komisjon ei analüüsinud, kas Madalmaade riigiga samasuguses olukorras olev erainvestor oleks keeldunud tagasimaksmise tingimusi sel viisil muutmast ja seega täiendavat eelist andmast.

Madalmaad vs. komisjon, T-29/10, T-33/10, 2. märts 2012

 

Kuna Itaalia lennuettevõtja Alitalia sattus tõsistesse finantsraskustesse, andis Itaalia riik talle 2008. aastal laenu summas 300 miljonit eurot ja otsustas samas müüa oma osaluse selle ettevõtja kapitalis. Komisjon kvalifitseeris Alitaliale antud laenu ebaseaduslikuks (kuna erainvestor ei oleks samas olukorras niisugust laenu andnud), kuid andis loa aktsiate müügiks, tingimusel et see toimub turuhinnaga. Asudes seisukohale, et Alitalia oli saanud liidu õigusega kokkusobimatut riigiabi, pöördus Ryanair Üldkohtu poole, kes nõustus komisjoni analüüsiga kõigis küsimustes.

Ryanair vs. komisjon, T-123/09, 28. märts 2012

 

Põllumajandus

2011. aastal muutis komisjon kohustuslikuks selliste tsitrusviljade märgistamise, mida pärast saagikoristust töödeldakse säilitusainete või muude keemiliste ainetega. Hispaania palus Üldkohtul selle kohustuse tühistada põhjendusel, et see puudutab üksnes tsitrusviljade kasvatajaid, mitte aga muude pärast saagikoristust töödeldavate puuviljade kasvatajaid, ning on seega diskrimineeriv. Üldkohus asus siiski seisukohale, et erinevalt muudest puuviljadest (banaanid, arbuusid, melonid) võidakse tsitrusviljade koort kokanduses kasutada ning seega tagab märgistamiskohustus tarbijakaitse ühetaolisel kõrgel tasemel ilma diskrimineerimiseta.

Hispaania vs. komisjon, T-481/11, 13. november 2014

 

Rahvatervis

Orphacol on ravim, mis on mõeldud selliste harvaesinevate, kuid väga tõsiste maksahaiguste ravimiseks, mis võivad lõppeda imiku surmaga. 2009. aastal palusid Prantsuse laborid CTRS komisjonilt selle ravimi müügiluba, kuid komisjon keeldus selle väljastamisest, kuna CTRS ei olnud esitanud kliiniliste katsete tulemusi. Üldkohus tühistas selle otsuse, kuna ta leidis, et CTRS ei olnud kohaldatavate sätete alusel kohustatud selliseid tulemusi esitama, kuivõrd ravimi toimeained olid olnud liidus hästi tõestatud meditsiinilises kasutuses vähemalt kümme aastat.

Laboratoires CTRS vs. komisjon, T-301/12, 4. juuli 2013

 

ELi välissuhted

Piiravad meetmed ehk „sanktsioonid“ kujutavad endast välispoliitika olulist vahendit, millega liit püüab panna mõnda riiki oma poliitikat või teguviisi muutma. Meetmed võivad esineda relvaembargo, vara külmutamise, liidu territooriumile sisenemise ja selle läbimise keelu, impordi- ja ekspordikeelu või muul sellisel kujul. Meetmed võivad olla suunatud valitsuste, äriühingute, füüsiliste isikute või ka rühmituste või organisatsioonide vastu (näiteks terroristlikud rühmitused).

Lisaks niisugustele terroristlikele organisatsioonidele nagu Al-Qaida on liidu nõukogu kehtestanud sanktsioone juba ligikaudu 30 riigi suhtes, kelle hulka kuuluvad Afganistan, Valgevene, Côte d’Ivoire, Egiptus, Iraan, Liibüa, Venemaa, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Zimbabwe.

 

Nõukogu külmutas Eyad Makhloufi (Bachar Al Assadi nõbu) rahalised vahendid põhjendusel, et ta on Rami Makhloufi (üks võimsamaid Süüria ärimehi) vend ja luureteenistuse ametnik, kes osales Süüria tsiviilelanikkonna vastu suunatud repressioonides. Üldkohus jättis külmutamise jõusse, asudes seisukohale, et E. Makhlouf ei esitanud tõendeid, mis oleksid võimaldanud ümber lükata väite, et ta toetab Süüria režiimi. Peale selle ei rikutud E. Makhloufi kaitseõigusi, kuna tal võimaldati ennast nõukogu vastu tõhusalt kaitsta.

Makhlouf vs. nõukogu, T-383/11, 13. september 2013

 

2010. aastal külmutati Iraani äriühingu Fulmen ja selle direktori rahalised vahendid, kuna nad olid nõukogu väitel seotud elektriseadmete paigaldamisega salajases kohas, mida kasutati Iraani tuumaprogrammi jaoks. Üldkohus tühistas siiski rahaliste vahendite külmutamise: kohus leidis, et nõukogu tugines pelkadele tõendamata väidetele ega esitanud tõendeid Fulmeni ja selle direktori tegevuse kohta asjassepuutuvas kohas. Üldkohus leidis, et nõukogu on kohustatud sellised tõendid esitama.

Fulmen ja Fereydoun Mahmoudian vs. nõukogu, T‑439/10 ja T‑440/10, 21. märts 2012

 

Majanduspoliitika

„Kesksed vastaspooled“ on finantsasutused, kes tagavad teatud tehingute kliiringu, hallates poolte krediidiriski. 2001. aastal kehtestas EKP eurodes tehinguid tegevatele kesksetele vastaspooltele kohustuse asuda mõnes euroala riigis. Ühendkuningriik, kes ei kuulu sellesse alasse, palus kõnealuse kohustuse tühistada, kuna see asetab Ühendkuningriigi kesksed vastaspooled ebasoodsamasse olukorda. Üldkohus nõustus selle riigiga, leides, et EKP‑l puudub pädevus niisugust asukohanõuet kehtestada.

Ühendkuningriik vs. EKP T‑496/11, 4. märts 2015

 

Dokumentidele juurdepääs

2009. aastal taotles Madalmaid esindav Euroopa Parlamendi liige Sophie Int’ Veld nõukogult, et tal võimaldaks tutvuda nõukogu õigustalituse arvamusega liidu ja USA vahel läbirääkimiste alustamise kohta tulevase SWIFT‑lepingu üle (leping, mis annab Ameerika Ühendriikide asutustele õiguse saada juurdepääs Euroopa pangaandmetele). Nõukogu ei võimaldanud arvamusega tutvuda täies mahus. Üldkohus tühistas keeldumisotsuse osaliselt (ehk osas, mis ei puudutanud lepingu konkreetset sisu ja läbirääkimiste suuniseid): kohus leidis, et kui nõukogu kontrollis, kas asjaomaste andmete avaldamine võib olla põhjendatud ülekaaluka üldise huviga, ei esitanud ta konkreetseid tõendeid selle kohta, et esineb oht kahjustada õiguslike arvamuste kaitset, ega võtnud arvesse asjaolu, et kõnealune arvamus puudutas spetsiifilist isikuandmete kaitse valdkonda.

In’t Veld vs. nõukogu, T‑529/09, 4. mai 2012

 

up

.