CURIA
rss
täppisotsing
Üldkirjeldus

Nice’i lepinguga nähti 2003. aastal ette liidu tasandil erikohtute loomse võimalus, mistõttu EL nõukogu otsustas 2. novembril 2004 asutada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu, mille ülesandeks sai Euroopa Liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste lahendamine, mida seni tegi Euroopa Liidu Üldkohus. 2015. aastal otsustas liidu seadusandja, võttes arvesse kohtuasjade arvu suurenemist ja EL Üldkohtus kohtuasjade menetlemise liigset pikkust, suurendada järk-järgult Üldkohtu kohtunike arvu 56 kohtunikuni ja anda Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus üle Üldkohtule. Avaliku Teenistuse Kohtu tegevus lõpetati 1. septembril 2016.

Avaliku Teenistuse Kohus koosnes seitsmest kohtunikust, kelle nimetas kuueks aastaks ametisse nõukogu, olles ära kuulanud selles küsimuses arvamuse andmiseks moodustatud komitee; ametiaja lõppemisel võib kohtuniku tagasi nimetada. Nõukogu tagas kohtunikke ametisse nimetades, et Avaliku Teenistuse Kohtu koosseis oleks tasakaalus, nii et esindatud oleks võimalikult lai geograafiline ala ja võimalikult palju erinevaid siseriiklikke õigussüsteeme. Kohtunikud valisid endi hulgast kolmeks aastaks Avaliku Teenistuse Kohtu presidendi, kelle võis ka tagasi valida. Avaliku Teenistuse Kohus tuli kokku kolmest kohtunikust koosnevate kodadena või kui see oli keeruliste või oluliste õigusküsimuste tõttu põhjendatud, siis täiskoguna. Kohtunikud nimetasid kuueks aastaks ametisse kohtusekretäri.

Avaliku Teenistuse Kohtul oli pädevus arutada esimese astme kohtuna Euroopa avaliku teenistuse kohtuasju, mida oli liidu institutsioonide, organite ja asutuste ligikaudu 40 000 töötaja kohta aastas umbes 150. Avaliku Teenistuse Kohtu lahendatud kohtuasjad ei puudutanud üksnes konkreetselt töösuhteid (töötasu, karjääriareng, teenistusse asumine, distsiplinaarmeetmed jne), vaid ka sotsiaalkindlustussüsteemi (haigus, vanadus, töövõimetus, tööõnnetused, peretoetused jne). Lisaks oli Avaliku Teenistuse Kohus pädev lahendama teatud konkreetset personali puudutavaid vaidlusi, eelkõige Eurojusti, Europoli, Euroopa Keskpanga, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) ja Euroopa välisteenistuse teenistujatega seotud vaidlusi. Avaliku Teenistuse Kohtu lahendeid võis kahe kuu jooksul õigusküsimustes edasi kaevata EL Üldkohtule ning apellatsioonkaebuste kohta tehtud Üldkohtu lahendeid võis erandlikel asjaoludel uuesti läbi vaadata Euroopa Kohus.

Avaliku Teenistuse Kohtus oli tema tegevusaja vältel lisaks kohtusekretärile, kes oli Saksamaa kodanik, 14 kohtunikku 14 erinevast liikmesriigist ning Avaliku Teenistuse Kohus tegi 1549 kohtuotsust.

up

 

.