EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

8. oktoober 2015

Liidetud kohtuasjad F‑106/13 ja F‑25/14

DD

versus

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Avalik teenistus – FRA töötajad – Ajutine teenistuja – Karjääriarengu aruanne – Asutusesisene kaebus – Süüdistused diskrimineerimise kohta – Süüdistused tagakiusamise kohta direktiivi 2000/43 tähenduses – Haldusjuurdlus – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Noomitus – Personalieeskirjade IX lisa artiklid 2, 3 ja 11 – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkt i – Õigus olla ära kuulatud – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt a

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega DD vaidlustab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori määratud noomituse, direktori otsuse, millega lõpetati tema ajutise teenistuja tähtajatu leping, ning palub mõista FRA‑lt välja hüvitis nende aktidega tekitatud kahju eest.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori 20. veebruari 2013. aasta otsus määrata DD‑le noomitus. Tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori 13. juuni 2013. aasta otsus, millega öeldi üles DD ajutise teenistuja tähtajatu leping. Jätta hagid liidetud kohtuasjades F‑106/13 ja F‑25/14 ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja DD kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Distsiplinaarmenetluse alustamine ja karistuse määramise otsuse vastuvõtmine sama ärakuulamise jooksul – Distsiplinaarmenetluse alustamise otsuse ja karistuse määramise otsuse vastuvõtmise aluseks olnud eelneva juurdluse järeldustest eelnevalt teavitamata jätmine – Kaitseõiguste rikkumine

(Personalieeskirjad, IX lisa, artiklid 2, 3 ja 11)

2.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Õiguspärasus – Kaitseõiguste tagamine – Rikkumine – Tagajärjed – Tühistamine – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a); personalieeskirjad, IX lisa artikkel 9)

3.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetluse alustamisele eelnev juurdlus – Läbiviimine sellekohaste üldiste rakendussätete puudumisel – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 110 ja IX lisa artikkel 2)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Otsuse vastuvõtmine, ilma et asjaomasele isikule oleks eelnevalt antud võimalus oma seisukohad esitada – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Tagajärjed

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 47)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Otsuse vastuvõtmine, ilma et asjaomasele isikule oleks eelnevalt antud võimalus oma seisukohad esitada – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Tagantjärele parandamise võimalus kaebemenetluse raames – Välistamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 47)

6.      Ametnike hagid – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsuse tühistav kohtuotsus – Hageja nõue hüvitada tekkinud varaline kahju – Nõude enneaegsus

(ELTL artikkel 266)

1.      Personalieeskirjade IX lisa artikli 2 lõige 2 ja artikkel 3 paneb ametisse nimetavale asutusele, kui ta kavatseb haldusjuurdluse tulemusel koostatud aruande põhjal alustada distsiplinaarmenetlust, kohustuse asjaomast ametnikku eelnevalt teavitada juurdlusaruande järeldustest ja toimiku dokumentidest, et ta saaks mõistliku aja jooksul kaitse ettevalmistamiseks esitada kõik vajalikud seisukohad.

Kui ametisse nimetav asutus tugineb haldusjuurdluse aruandele, et alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata distsiplinaarkaristus ühe ja sama ärakuulamise jooksul, siis asjaolu, et selle juurdlusaruande järeldused tehti asjaomasele ametnikule suuliselt teatavaks selle ärakuulamise jooksul, ei ole piisav, et tagada personalieeskirjade sätete järgimine, kuna selline teavitamine ei taga ametnikule piisavat teavet ega võimalda tal tõhusalt kasutada oma õigust olla ära kuulatud.

Lisaks, selleks et personalieeskirjade IX lisa artikliga 11 tagatud õigus olla ära kuulatud oleks tõhus, peab administratsioon siis, kui ta kavatseb määrata karistuse kirjaliku hoiatuse või noomituse vormis, võimaldama asjaomasel ametnikul või teenistujal valmistada ette oma kaitse, mis tähendab, et tal on õigeaegselt olemas teda puudutav kogu teave, mis sisaldub toimikus personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 tähenduses. Järelikult, kui administratsioon otsustab alustada distsiplinaarmenetlust ja seejärel määrata ühe ja sama ärakuulamise lõpus karistuse, on personalieeskirjade IX lisa artiklites 2 ja 3 ette nähtud nõuete rikkumise puhul tegemist õiguse olla ära kuulatud rikkumisega, nagu see on tagatud personalieeskirjade IX lisa artikliga 11.

Seega, kui administratsioon ei teavita ametnikku haldusjuurdluse järeldustest enne tema ärakuulamist, mis on just mõeldud selleks, et kuulata ta ära seoses nende järeldustega, ja mille jooksul võeti vastu karistuse määramise otsus, ilma et tal oleks võimaldatud valmistuda ette oma kaitse, rikutakse personalieeskirjade IX lisa artiklite 2, 3 ja 11 kohaselt administratsioonil olevat kohustust.

(vt punktid 57–60, 62 ja 63)

2.      Et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia distsiplinaarkaristuse määranud otsuse tühistamiseni, on veel siiski vaja analüüsida, kas selle rikkumise puudumisel oleks menetlus võinud anda teistsuguse tulemuse. Arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a sisalduva õiguse olla ära kuulatud järgimise olulisust, peab ametisse nimetav asutus, kes võtab vastu karistuse määramise otsuse ja on seetõttu paremini kursis selle otsuse vastuvõtmisele eelnenud asjaoludega, tõendama, et isegi kui asjaomane isik oleks nõuetekohaselt ära kuulatud, ei oleks ta saanud teha teistsugust otsust.

Kui administratsioon otsustab alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata distsiplinaarkaristuse ühe ja sama ärakuulamise jooksul, ilma asjaomast ametnikku haldusjuurdluse järeldustest teavitamata, siis olla seisukohal, et administratsioon oleks tingimata teinud identse otsuse isegi pärast asjaomase isiku ärakuulamist aruande järelduste ja karistuse variandi kohta, tähendab see ei midagi muud kui põhiõiguse olla ära kuulatud sisutühjaks muutmist, kuna selle õiguse enda sisu on see, et asjaomasel isikul on võimalus mõjutada asjaomast otsustamisprotsessi.

(vt punktid 65 ja 67)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 3.7.2014, Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C‑129/13 ja C‑130/13, EU:C:2014:2041, punkt 79.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 14.5.2014, Delcroix vs. Euroopa välisteenistus, F‑11/13, EU:F:2014:91, punkt 44.

3.      Distsiplinaarvaldkonnas asjaolu, et haldusjuurdluse viis läbi liidu amet ilma, et ta oleks eelnevalt võtnud vastu personalieeskirjade IX lisa artikli 2 üldiseid rakendussätteid ja määranud nii kindlaks juurdluse menetlusraamistiku, ei too kaasa juurdluse nõuetevastasust. Personalieeskirjade IX lisa artikli 2 lõige 3 paneb iga institutsiooni ametisse nimetavale asutusele tõesti kohustuse võtta vastu selle artikli üldised rakendussätted vastavalt personalieeskirjade artiklile 110. Selliste sätete vastuvõtmata jätmine siiski ei takista iseenesest haldusjuurdluse algatamist ja läbiviimist, kuna seda peab igal juhul tegema personalieeskirjade IX lisa sätteid ja selliseid õiguse üldpõhimõtteid nagu kaitseõiguste tagamine järgides.

(vt punkt 75)

4.      Mis puudutab ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsust, mis tehti ilma, et administratsioon oleks enne selle vastuvõtmist sõnaselgelt teavitanud asjaomast isikut sellest, et administratsioon näeb seda võimalust ette, ja palunud tal esitada kõik sellekohased seisukohad, siis ei saa põhjendatult väita, et asjaomane isik kuulati nõuetekohaselt ära, kuna ta juba teadis talle etteheidetavatest asjaoludest ning et tal oli tulemuslikult võimalik esitada oma seisukoht sündmuste kohta, mille järgselt võeti vastu lepingu ülesütlemise otsus. Nimelt peab õigus olla ära kuulatud just võimaldama asjaomasel isikul mitte üksnes esitada selgitusi oma käitumise ja selle põhjuste kohta, vaid samuti võimaldama esitada argumente tema suhtes kavandatava meetme kohta.

Neil asjaoludel peab administratsioon tõendama, et isegi kui õigust olla ära kuulatud oleks järgitud, oleks lepingu ülesütlemise otsus siiski vastu võetud. Sellega seoses ei võimalda pelk argument, et asjaomase isikuga on usaldussuhe katkenud, kuidagi välistada, et kui administratsioon ei oleks rikkunud asjaomase isiku õigust olla kuulatud, oleks selle isiku võimalikud selgitused võinud nimetatud asutust veenda selles, et asjaomase isiku lepingut mitte üles öelda.

Lisaks on otsus öelda üles leping äärmiselt tõsine toiming asjaomase teenistuja jaoks, kes on nii ilma tööta ja kelle teenistuskäiku võib see negatiivselt mõjutada mitu aastat. Peale selle, et õigus olla ära kuulatud enne teenistuja suhtes üksikmeetme võtmist, mis võib teda ebasoodsalt mõjutada, on selle teenistuja põhiõigus, on viimati nimetatud isiku õigus esitada tõhusalt oma seisukoht kavandatava lepingu ülesütlemise otsuse kohta teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kohustus, mida ta peab täielikult tagama.

(vt punktid 90, 91, 93 ja 95)

5.      Põhjendatult ei saa väita, et sellise teenistuja kaitseõigusi, mida rikuti enne tema lepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist, järgiti siiski tagasiulatuvalt, kuna asjaomane isik sai esitada oma argumendid selle otsuse vastu personalieeskirjade artikli 90 lõikes  2 ette nähtud kaebemenetluses. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuse tagajärjel ei peatu vaidlustatud otsuse täitmine, mistõttu hoolimata sellest, et asjaomane isik esitas kaebuse lepingu ülesütlemise otsuse peale, oli sel otsusel kohe negatiivsed tagajärjed asjaomase isiku olukorrale, kes ei saanud seda otsust mõjutada. Järelikult näib lepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmine ilma asjaomast isikut eelnevalt ära kuulamata ilmselgelt mõjutavat tema kaitseõiguste põhisisu.

(vt punktid 97 ja 98)

Viide:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus, 22.11.2006, Milbert jt vs. komisjon, T‑434/04, EU:T:2006:359, punkt 42.

6.      Akti tühistamise tagajärjel kõrvaldatakse see akt tagasiulatuvalt õiguskorrast ning kui tühistatud akt on juba täidetud, nõuab selle tagajärgede tühistamine sama õigusliku olukorra taastamist, milles hageja oli enne akti vastuvõtmist. Lisaks peab vastavalt ELTL artiklile 266 institutsioon, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, võtma talle suunatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

Mis puudutab kohtuotsust, millega tühistati ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise otsus seetõttu, et administratsioon rikkus asjaomase isiku õigust olla teda kahjustava meetme vastuvõtmisele eelnevalt ära kuulatud, kui ei ole välistatud, et kui asjaomasel isikul oleks olnud võimalik esitada oma seisukoht kavandatava lepingu ülesütlemise otsuse kohta, oleks ta võinud administratsiooni veenda tema suhtes lepingu ülesütlemise otsust mitte vastu võtma, ei saa liidu kohus teha eelnevalt ära otsust, mille kostjaks olev amet peab tühistavat kohtuotsust silmas pidades vastu võtma. Seetõttu tuleb nõuded mõista kostjaks olevalt ametilt välja hüvitis varalise kahju eest, mida asjaomasele teenistujale tekitati lepingu ülesütlemise otsuse õigusvastasusega, jätta rahuldamata, kuna need nõuded on enneaegsed.

(vt punktid 103 ja 104)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 26.10.2006, Landgren vs. ETF, F‑1/05, EU:F:2006:112, punkt 92 ja seal viidatud kohtupraktika.