Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Apelacyjny w Krakowie (Poola) 18. oktoobril 2019 – C.S.A. versus Syndyk masy upadłości I. T. w O. w upadłości likwidacyjnej

(kohtuasi C-764/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Apelacyjny w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: C.S.A.

Vastustaja: Syndyk masy upadłości I. T. w O. w upadłości likwidacyjnej

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et liidu õiguse tähenduses ei ole sõltumatu kohtunik isik, kes on kohtuniku ametisse nimetatud viisil, mis rikub jämedalt liikmesriigi õigusnorme kohtunike ametisse nimetamise kohta, eelkõige sellega, et isik nimetatakse kohtuniku ametisse sellise organi soovitusel, mis ei taga sõltumatust täidesaatvast ja seadusandlikust võimust ega erapooletust, seejuures nii, et ametisse nimetamise protsessi õiguspärasuse kohtulik kontroll on süsteemselt välistatud, samuti sellega, et isik on nimetatud kohtuniku ametisse hoolimata asjaolust, et asjakohasele liikmesriigi kohtule (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)) on juba esitatud kaebus liikmesriigi organi (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda)) otsuse peale, mis sisaldab muu hulgas taotlust kõnealuse isiku kohtuniku ametisse nimetamiseks, hoolimata sellest, et kõnealuse otsuse täitmine on liikmesriigi seaduste kohaselt peatatud, ja hoolimata asjaolust, et asjakohases liikmesriigi kohtus (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)) on ametisse nimetamise akti üleandmise hetkel pooleli menetlus?

- ja seoses sellega ei ole Euroopa Liidu õiguse tähenduses sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohus, mille koosseisu kuulub ülalkirjeldatud tingimustel ametisse nimetatud isik?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et punktis 1 kirjeldatud viisil ametisse nimetatud viimase astme kohtuniku ja kohtu tehtud otsused ei ole õiguslikus mõttes kohtuotsused (on mitteeksisteerivad kohtuotsused) Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja sellealast hinnangut saab anda selline üldkohus, mis vastab liidu õigusnormide tähenduses kohtule esitatavatele nõuetele?

____________