Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Špecializovaný trestný súd (Slovakkia) 14. novembril 2018 – kriminaalasi ULi ja VMi süüdistuses

(kohtuasi C-709/18)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Špecializovaný trestný súd

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

UL ja VM

Eelotsuse küsimused

Kas süütuse presumptsioonist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/3431 , millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artiklites 3 ja 4 koostoimes põhjendusega 16, peetakse kinni juhul, kui kaassüüdistatav, kes ühises menetluses süüdistusaktile tuginedes eitab pärast põhiistungi avamist oma osalemist süüksarvatud teos või tegudes ja tunnistab, et ta ei ole süüdi, ning kohus teeb hiljem määruse, mis ei sisalda teo kirjeldust, selle õiguslikku kvalifikatsiooni ega kohtu õiguslikku hinnangut ja millega ta otsustab vastu võtta teise kaassüüdistatava avalduse süü omaksvõtu kohta süüdistusaktis esitatud teo või tegude toimepanemises, loobudes seeläbi õigusest oma süü kohta tõendite kogumisele, ning seejärel teeb kohus pärast põhiistungil tõendite kogumist esitatud süüdistuse kohta ühise otsuse?

1.1    Kui kohtuotsusega, millega võetakse vastu ühe kaassüüdistatava süü omaksvõtt, tunnistatakse teine kaassüüdistatav, kes eitab oma süüd, enne tõendite kogumist süüdi, siis kas selline kohtu toimimisviis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 48 kooskõlas?

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, milles on sätestatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja igaühe õigus õiglasele asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus, on kooskõlas see, kui mitme süüdistatava kohta koostatud süüdistusakti alusel toimuvas ühises menetluses otsustab seaduse alusel moodustatud kohus enne kohtulikku arutelu määrusega, mis ei sisalda teo kirjeldust, selle õiguslikku kvalifikatsiooni ega kohtu õiguslikku hinnangut, võtta vastu nende süüdistatavate süü omaksvõtt, kes on seega loobunud õigusest süü kohta tõendite kogumisele võistlevas menetluses, ning seejärel teeb kohus pärast põhiistungil tõendite kogumist süüdistusaktile tuginedes otsuse kõikide süüdistatavate süüteoasjas?

2.1    Kas juhul, kui otsus süü omaksvõtmise kinnitamise kohta tekitab põhjendatud kahtluse sellise kohtu erapooletuses, kes on vastu võtnud kaassüüdistatava sellekohase avalduse, on sellise kohtuniku kriminaalmenetlusest taandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul, artikli 4 lõikes 2 sätestatud süütuse presumptsiooni tagamiseks asjakohane abinõu?

Kas 7. veebruaril 1992 Maastrichtis alla kirjutatud Euroopa Liidu lepingu (muudetud 13. detsembril 2007 Lissabonis alla kirjutatud Lissaboni lepinguga) artiklis 2 sätestatud võrdsuse ja õigusriigi põhimõtet, selle aluslepingu artiklis 9 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on kõik kodanikud kohtu ees võrdsed, ning selle aluslepingu artikli 6 lõikes 3 sätestatud liidu õiguse üldpõhimõtet, mis tagab igaühe õiguse õiglasele kohtumenetlusele, on järgitud juhul, kui liikmesriigi kohus, kelle otsuste peale ei ole võimalik edasi kaevata, teeb otsuse, mis ei ole kooskõlas riigisisese kohtu arvamusega, mille see kohus on andnud riigisisesest õigusest tuleneva volitusnormi alusel seaduste ja muude üldkohaldatavate õigusaktide ühtlustamiseks, kui see on vajalik kohtupraktikas vastuolude kõrvaldamiseks või kui kõrgeima kohtu kolleegium on kõrgeima kohtu teise kolleegiumi otsuses sisalduvast õiguslikust arvamusest kõrvale kaldunud?

____________

1 ELT 2016, L 65, lk 1.