EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

14. jaanuar 2014

Kohtuasi F‑60/13

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Haiguse tõttu töölt puudumise registreerimine – Õigusvastane puudumine – Ametisse nimetava asutuse poolt iga‑aastasest puhkusest mahaarvestamine – Taotluse esitamine e‑kirjaga – Asjaolu, et huvitatud isik oli otsuse olemasolust teadlik – E‑kirja avamata jätmine ja hüperlingile klõpsates selle otsuse sisuga tutvumata jätmine – Vastuvõetavus – Tähtajad – Selle kuupäeva kindlaksmääramine, alates millest võis huvitatud isik otsuse sisuga tutvuda

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega G. Lebedef palub tühistada väidetavalt vaikimisi tehtud otsuse, millega jäeti rahuldamata tema 13. aprilli 2012. aasta taotlus selleks, et Euroopa Komisjon teeks parandused teatud tema puudumiste registreerimisse rakenduses, mis on institutsioonisisene ja millega hallatakse töötajate puhkusi (edaspidi „SysPer 2”), ja sama taotluse kohta tehtud sõnaselge 24. juuli 2012. aasta otsuse (edaspidi „24. juuli 2012. aasta otsus) osas, milles see käsitleb hageja iga-aastasest puhkusest viie päeva mahaarvestamist.

Otsus:      Jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta G. Lebedefi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatavakstegemine – Mõiste – Otsuse olemasolust teatav e-kiri – Hõlmamine – Arvessevõetav kuupäev – Võimalik kuupäev, mil ametnik sai otsuse sisuga tegelikult tutvuda

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Taotluse rahuldamata jätmise sõnaselge otsus, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud – Varasemale otsusele viitav hilisem teatis – Tähtaja ennistamine – Välistamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Selleks et otsus oleks personalieeskirjade artikli 90 lõike 91 tähenduses nõuetekohaselt teatavaks tehtud, peab sellest olema mitte ainult teatatud selle adressaadile, vaid viimati nimetatud isikul peab olema ka võimalik selle sisuga tulemuslikult tutvuda.

Eriti olukorras, kus huvitatud isik on personalieeskirjade artikli 35 punkti a tähenduses teenistuses, tuleb põhimõtteliselt asuda seisukohale, et kui administratsioon võtab vastu personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse elektrooniliselt – käesoleval juhul ametlikult e-posti aadressilt, mille on tema kasutusse andnud administratsioon –, siis arvestades selle suhtlusvahendi valimist huvitatud isiku enda poolt, on õiguspärane, et administratsioon saab vormilise järjepidevuse põhimõtet järgides teha oma vastuse huvitatud isikule teatavaks samuti e-kirja teel, mis on saadetud huvitatud isiku taotluse adressaadiks oleva ametisse nimetava asutuse e‑posti aadressilt ametniku ametlikule e-posti aadressile.

Institutsioon ei saa eeldada, et elektroonilisel teel asutusesisene teatis – käesoleval juhul e-kiri, milles teatatakse ametisse nimetava asutuse otsuse olemasolust ja kättesaadavusest „online” – jõuab selle adressaadini, kui isik on oma töökohas füüsiliselt kohal. Seevastu võib seda eeldada, kui asjaomane institutsioon tugineb mitte ainult pelkadele kaudsete tõenditele, vaid muu hulgas huvitatud isikute esitatud tõenditele, mis näitavad, et ta sai oma ametlikule e-posti aadressile adressaadina e-kirja ning et suure tõenäosusega oli tal võimalik seda avada ja tulemuslikult tutvuda hüperlingi kaudu otsusega, mille olemasolust talle nii e-posti teel teada anti.

Asjaolu, et administratsioon ei palunud huvitatud isikul teatada e-kirja kättesaamisest, ei ole asjakohane kuupäeva suhtes, millest alates võib asuda seisukohale, et huvitatud isikul oli võimalik tulemuslikult ametisse nimetava asutuse otsusega tutvuda, võttes arvesse, et huvitatud isik sorteeris oma loetavaid e-kirju vastavalt sellele, millise tähtsuse ta neile omistas ja mida ta seega pidas sellisteks e-kirjadeks, millest ta pidi teadlikuks saama.

(vt punktid 39, 42–44, 46 ja 47)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. juuni 1976, kohtuasi 5/76: Jänsch vs. komisjon (punkt 10).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. aprill 2007, kohtuasi F‑71/06: Lebedef‑Caponi vs. komisjon (punktid 29–31 ja 34); 7. oktoober 2009, kohtuasi F‑101/08: Pappas vs. komisjon (punkt 43); 16. detsember 2010, kohtuasi F‑25/10: AG vs. parlament (punktid 38 ja 39).

2.      Administratsiooni e-kiri, milles lihtsalt teavitatakse sellise otsuse olemasolust, millega ametniku taotluse jäeti sõnaselgest rahuldamata ja mille kohta ta teavet ei küsinud, ei saa tekitada isiku kasuks õigust tähtaja ennistamisele selle otsuse peale kaebuse esitamiseks.

Personalieeskirjade artikli 91 lõike 3 teine taane puudutab Avaliku Teenistuse Kohtus hagi esitamise tähtaegu ning igal juhul ei saa seda tuua välja õigusliku fiktsiooni põhjendamiseks, mille kohaselt sõnaselge otsus võib pärast väidetava vaikimisi tehtud otsuse tegemist ennistada kaebuse esitamise tähtaja hetkel, kui kaebuse esitaja peab lõpuks kohaseks administratsiooni sõnaselge vastusega tutvuda.

(vt punktid 51 ja 52)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (punkt 18); 21. november 1990, kohtuasi C‑12/90: Infortec vs. komisjon (punkt 10).

Esimese Astme Kohus: 9. jaanuar 2007, kohtuasi T‑288/04: Van Neyghem vs. Regioonide komitee (punkt 52).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. mai 2011, kohtuasi F‑59/10: Barthel jt vs. Euroopa Kohus (punkt 27).