EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(ainukohtunik)

18. detsember 2015

Kohtuasi F‑37/12

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – Investeerimispanga töötajad – Psühholoogiline ahistamine – Uurimismenetlus – Uurimiskomisjoni aruanne – Psühholoogilise ahistamise ebaõige määratlus – EIP presidendi otsus jätta kaebus rahuldamata – Tühistamine – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega C. De Nicola palub esiteks tühistada 20. detsembri 2011. aasta otsus, millega Euroopa Investeerimispanga (EIP või edaspidi „pank“) president jättis rahuldamata hageja kaebuse psühholoogilise ahistamise kohta, ja teiseks mõista EIP-lt välja hüvitis kahju eest, mis hageja hinnangul talle selle ahistamisega tekitati.

Otsus:      Tühistada 20. detsembri 2011. aasta otsus, millega Euroopa Investeerimispanga president jättis rahuldamata C. De Nicola kaebuse psühholoogilise ahistamise kohta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Investeerimispanga kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja C. De Nicola kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Huve kahjustav akt – Mõiste – Ettevalmistav akt – Psühholoogilise ahistamise uurimiskomisjoni arvamus

(Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6; väärikust tööl käsitlev Euroopa Investeerimispanga poliitika, punkt 5.5)

2.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Uurimiskomisjoni arvamus, mis sisaldab rikkumisi – Panga asutusesisestes aktides sätestatud mõiste „psühholoogiline ahistamine“ määratluse järgimata jätmine – Ahistaja halva kavatsuse nõue – Lubamatus

(Euroopa Investeerimispanga töötajate eetikakoodeks, artikkel 3.6.1; väärikust tööl käsitlev Euroopa Investeerimispanga poliitika, punkt 2.1)

1.      Huve kahjustavad üksnes sellised meetmed, mis toovad kaasa kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve vahetult ja koheselt, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Kui on tegu toimingute või otsustega, mis tehakse mitmeetapilise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, on vaidlustatavad põhimõtteliselt ainult sellised aktid, mis kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad administratsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses; nendeks ei saa olla vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõplikku otsust. Otsust ettevalmistavad aktid ei saa huve kahjustada ning hageja võib üksnes menetluse lõpetanud otsuse vaidlustamise käigus tõstatada küsimuse selle otsusega vahetult seotud varasemate aktide õigusvastasusest.

Kuna järelikult ei ole Euroopa Investeerimispanga uurimiskomisjoni arvamus iseenesest vaidlustatav akt, tuleb selle tühistamiseks esitatud nõuded vastuvõetamatutena tagasi lükata.

Küll aga võib Euroopa Investeerimispanga presidendi tehtud lõpliku otsuse tühistamiseks esitatavate nõuete põhjendamiseks viidata nimetatud uurimiskomisjoni arvamuse õigusvastasusele. Euroopa Investeerimispanga poolt panga töötajate eetikakoodeksi artikli 3.6 alusel vastu võetud sisekorraeeskirjadest pealkirjaga „Väärikust tööl käsitlev poliitika“ tuleneb nimelt, et uurimiskomisjoni arvamus kujutab endast olulist vorminõuet, mille sisuline või menetluslik rikkumine – mis võib esineda ka nimetatud komisjoni moodustamisel –, kujutab endast puudust, mis mõjutab selle komisjoni arvamuse põhjal Euroopa Investeerimispanga presidendi poolt tehtud otsuse õiguspärasust.

(vt punktid 47–49)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 11.11.2014, De Nicola vs. EIP, F‑52/11, EU:F:2014:243, punktid 144 ja 145.

2.      Euroopa Investeerimispanga eetikakoodeksi artiklis 3.6.1 on psühholoogiline ahistamine määratletud kui olukord, kus ühe või mitme töötaja vaenulikud või sobimatud sõnad, hoiakud või teod, mis on suunatud mõne teise töötaja vastu, korduvad küllalt pika aja jooksul. Väärikust tööl käsitleva Euroopa Investeerimispanga poliitika täpsustab, et tähtsust ei ole asjaolul, kas kõnealune käitumine on tahtlik või mitte. Määrav põhimõte on, et ahistamine ja heidutamine kujutavad endast soovimatut ja lubamatut käitumist, mis kahjustab ahistatu või heidutatu enesehinnangut ja -usaldust.

Sellest järeldub, et panga sisekorraeeskirju arvestades on panga abistamiskohustust tekitava psühholoogilise ahistamisega tegemist juhul, kui ahistaja sõnad, hoiakud või teod on objektiivselt ehk oma sisu tõttu kahjustanud selle isiku enesehinnangut ja -usaldust, kelle vastu need pangas olid suunatud, ilma et oleks vaja tuvastada ahistaja tahtlus.

Nende sisekorraeeskirjadega ei ole kooskõlas psühholoogilise ahistamise uurimiskomisjoni arvamus, mille kohaselt peab käitumine olema tahtlik, et seda saaks pidada psühholoogiliseks ahistamiseks.

(vt punktid 53, 54 ja 56)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 11.11.2014, De Nicola vs. EIP, F‑52/11, EU:F:2014:243, punkt 154.