AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

1. veebruar 2007

Kohtuasi F‑125/05

Vassilios Tsarnavas

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Edutamine – Erinevate talituste ametnike teenete võrdlev hindamine – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavus – Mõistlik tähtaeg – Advokaaditasud – Kohtueelne menetlus – Mittevaraline kahju

Ese:      Hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel V. Tsarnavas ja mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni 1. aprilli 2005. aasta otsus, millega keelduti 72 000 euro suuruse hüvitise maksmisest varalise ja mittevaralise kahju eest, mis tekitati selle institutsiooni poolt 1998. ja 1999. aasta edutamise raames toimunud eeskirjade rikkumise ning ametialaste eksimustega ning teiseks nõue mõista komisjonilt välja nimetatud hüvitis.

Otsus: Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista üks kolmandik V. Tsarnavase kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. V. Tsarnavas kannab kaks kolmandikku oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Institutsioonile esitatud hüvitisetaotlus – Mõistliku tähtaja järgimine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikkel 90)

2.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Ametialane eksimus

1.      Ametnikel või teenistujatel tuleb esitada institutsioonile nõue ühendusele omistatava kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja jooksul alates sellest hetkest, kui nad saavad teada olukorrast, mille kohta kaebus esitatakse. Tähtaja mõistlikkuse hindamisel tuleb silmas pidada iga asja konkreetseid asjaolusid, eelkõige asja olulisust huvitatud isiku jaoks, selle keerukust ja poolte käitumist. Selles osas tuleb samuti võtta võrdluseks arvesse Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 46 ette nähtud lepinguvälise kahju hüvitamise hagi viieaastast aegumistähtaega.

Olukorras, kus ametnik esitab kaebuse väidetavate eeskirjade rikkumiste või korduvate ametialaste eksimuste kohta, mida tema institutsioon on toime pannud erinevate edutamisperioodide käigus, tuleb selle tähtaja mõistlikkust, mis on kulunud enne, kui huvitatud isik on esitanud nõude sellise varalise kahju hüvitamiseks, mille aluseks on hageja advokaadile tasumisele kuuluvad advokaaditasud ja kulud erinevate kohtueelsete menetluste käigus, hinnata iga menetluse suhtes eraldi.

Seevastu tuleb mõistlikkust hinnata teisiti seoses mittevaralise kahjuga, mis tuleneb pikaajalisest ebaselgusest ja murest seoses tema võimaliku edutamisega asjaomase edutamisperioodi käigus, ning institutsiooni suhtes usalduse kaotamisega, mille aluseks on väidetavalt kõik institutsiooni aktid ja kogu tegevus. Neid tuleb igakülgselt hinnata ning nende õiguspärasust ja mõju tuleb hinnata kogumis.

(vt punktid 69–73 ja 81)

Viited:

6. juuli 2001, kohtuasi T‑161/00: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑155 ja II‑721, punkt 37), ja 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381, punktid 65 ja 66).

2.      See, et ametniku suhtes ei ole erinevate edutamisperioodide raames kinni peetud hea halduse põhimõttest – mille tulemuseks on ametniku poolt erinevate kaebuste esitamine, mis on vähemalt osaliselt osutunud põhjendatuks, kuna need on viinud pooltevahelise kokkuleppeni, vaidlustatud akti tagasivõtmiseni või isegi ühenduse kohtu tühistava kohtuotsuseni – kujutab endast ametialast eksimust, mille tulemus on see, et asjaomase edutamismenetlusega on huvitatud isiku suhtes viivitatud ning et ta on olnud ebakindlas olukorras ja mures oma ametialase tuleviku suhtes, mistõttu mittevaralise kahju hüvitamine on õigustatud.

Asjaolu, et hageja jäi hiljem invaliiduse tõttu pensionile, ei kõrvalda sellist kahju, mis on eelnevate edutamisperioodide raames huvitatud isiku võimaliku edutamisega seoses tekkinud administratsiooni tegevuse tõttu.

(vt punktid 99 ja 100)