AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

20. jaanuar 2011

Kohtuasi F‑132/07

Guido Strack

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Personalieeskirjade artiklid 17, 17a ja 19 – Loataotlus dokumentide avaldamiseks – Loataotlus teksti avaldamiseks – Loataotlus tuvastatud asjaolude kasutamiseks siseriiklikes kohtuorganites – Vastuvõetavus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega G. Strack palub tühistada komisjoni 20. juuli, 9. augusti, 11. septembri ja 9. novembri 2007. aasta otsused, millega jäeti rahuldamata taotlused loa saamiseks avaldada ja kasutada kriminaalmenetluses erinevaid dokumente teatud komisjoni liikmete ja ametnike vastu, ning mõista komisjonilt välja nende otsustega tekitatud kahju eest vähemalt 10 000 euro suurune hüvitis, millele lisandub intress.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Kostja vastuse esitamine – Tähtaeg – Pikendamine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 39 lõige 2)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Teostamine – Piirid

(ELL artikli 6 lõige 3; personalieeskirjad, artikkel 17a)

3.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Liidu tööd käsitlevate tekstide avaldamine – Teatamiskohustuse puudumine endiste ametnike suhtes – Tööülesannete täitmisel saadud teabe avaldamine – Endiste ametnike kohustus saada eelnev luba

(Personalieeskirjad, artiklid 17 ja 17a)

4.      Ametnikud – Hagi – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

5.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Tööülesannete täitmisel saadud teabe avaldamine – Kohustus saada eelnev luba – Olemasolu põhjus

(ELTL artikkel 339; personalieeskirjad, artikkel 17)

6.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Tööülesannete täitmisel saadud teabe avaldamine – Kohustus saada eelnev luba – Vajadus esitada administratsioonile piisavalt täpne taotlus

(Personalieeskirjad, artikkel 17)

7.      Ametnikud – Põhimõtted – Hea halduse põhimõte – Ulatus

8.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Tööülesannete täitmisel saadud teabe avaldamine – Tunnistuste andmine siseriiklikus kohtus – Kohustus saada eelnev luba

(Personalieeskirjad, artikli 11 esimene lõik ning artiklid 17 ja 19)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 39 lõige 2 lubab koja esimehel pikendada kostjale antud tähtaega kostja vastuse esitamiseks. Asjaolu, et tähtaega pikendati mitu korda ilma võistleva menetluseta, ei riku kostja õigust õiglasele kohtumenetlusele, kui poolte olukorras ei toimunud olulist muudatust. Seda, kas menetlus on õiglane, hinnatakse aga kogu menetlust arvestades.

(vt punkt 31)

2.      Kohustus teavitada ametisse nimetavat asutust kavatsusest avaldada tekst, mille sisu käsitleb liidu tööd, kujutab endast sekkumist ametniku sõnavabadusse. Sellist sekkumist tuleb seega hinnata Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 10 lõike 2 kohaselt; nimetatud konventsioon tagab põhiõigused, mis moodustavad vastavalt ELL artikli 6 lõikele 3 üldpõhimõtetena osa liidu õigusest. Asjaomase konventsiooni artikli 10 lõige 2 näeb ette, et kuna sõnavabaduse kasutamisega „kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi,” niivõrd kuivõrd need on sätestatud seadusega. Pealegi ei saa norm sõnavabadust õiguspäraselt piirata, kui see ei ole sõnastatud piisavalt täpselt, et õigussubjektil oleks võimalik kohandada oma käitumist, mida omakorda lisaks nõuab ka õiguskindluse põhimõte.

(vt punkt 59)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. märts 2001, kohtuasi C‑274/99 P: Connolly vs. komisjon (punktid 40–42); 3. juuni 2008, kohtuasi C‑308/06: Intertanko jt (punkt 69).

3.      Kuigi personalieeskirjade artikkel 17a ei ole endistele ametnikele kohaldatav ning viimati nimetud isikud võivad avaldada liidu tööd käsitlevaid tekste ilma ametisse nimetavat asutust sellest eelnevalt teavitamata, peavad nad seevastu küsima eelnevat luba personalieeskirjade artikli 17 tähenduses mitte ainult enne sellise teabe avaldamist, mille nad said tööülesannete täitmisel, vaid samuti enne selliste tekstide avaldamist, mille nad on üksi või koos teistega kirjutanud ning mis taolist teavet sisaldavad, välja arvatud juhul, kui see teave on avalikkusele juba kättesaadav.

(vt punktid 62–64)

4.      Personalieeskirjade artikli 90 lõikel 1 põhinevas taotluses peab piisavalt selgelt kirjeldama taotluse eset, et ametisse nimetaval asutusel oleks võimalik otsustada kõiki asjaolusid teades, ning kui puudub täpne taotlus teha otsus, siis ei ole nimetatud sätte tähenduses tegemist taotlusega. Taotluse eesmärki ei saa täita, kui ametisse nimetav asutus ei mõista piisavalt taotluse eset.

(vt punkt 69)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. märts 1975, kohtuasi 23/74: Küster vs. parlament (punkt 11).

Esimese Astme Kohus: 11. juuni 1996, kohtuasi T‑110/94: Sánchez Mateo vs. komisjon (punkt 26); 11. juuni 1996, kohtuasi T‑111/94: Ouzounoff Popoff vs. komisjon (punkt 28).

5.      Personalieeskirjade artikkel 17 paneb ametnikele põhimõtteliselt keelu avaldada tööülesannete täitmisel saadud teavet ning selliseks avaldamiseks peab küsima eelnevat luba. Loakorra eesmärk on võimaldada ametisse nimetaval asutusel teha kindlaks, et avaldamine ei riku ühenduse huve, mõjutades nii eelkõige liidu toimimist ja mainet. Selle korra eesmärk on samuti võimaldada õigel ajal teostada järelevalvet selle üle, et ametnikud kohandavad oma käitumist, arvestades institutsioonide huve ning neil lasuvaid kohustusi ELTL artiklit 339 alusel. Personalieeskirjade artikliga 17 kehtestatud korra eesmärk on seega eelkõige säilitada usaldussuhe, mis institutsioonide ja nende teenistujate vahel peab olema.

(vt punkt 71)

6.      Personalieeskirjade artikliga 17 kehtestatud kord näeb ette, et ametnik, kes kavatseb avaldada tööülesannete täitmisel saadud teabe või kasutada sellega seoses tuvastatud asjaolusid siseriiklikus kohtus, peab ametisse nimetavale asutusele esitama piisavalt täpse taotluse.

Asjaomase korra rakendamine eeldab, et seda, kas anda luba teabe avaldamiseks, tuleb hinnata võttes arvesse käesoleva juhu konkreetseid asjaolusid ning seda, kuidas see teave mõjutab institutsioone ning avaliku teenuse osutamist. Rakendamisel peab samuti kaaluma erinevaid asjaomaseid huve, et teha kindlaks, millist huve – kas liidu huve või avalikkuse huve saada teavet – eelistada. Pealegi ei saaks teismoodi olla, kuna sõnavabadusega on hõlmatud teabe levitamise vabadus ning teabe avaldamiseks loa andmisest keeldumine üldise ja abstraktse hinnangu põhjal ei oleks vastavuses nende tingimustega, mis on seatud selleks, et sekkumine asjaomasesse vabadusse oleks lubatud.

Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 tagatud õigussubjektide õigust pöörduda kohtusse võiks olla rikutud sisuliselt isegi siis, kui ametisse nimetav asutus oleks pidanud tegema otsuse üldiselt ja abstraktselt, tegemata eelnevalt täielikku ja üksikasjalikku analüüsi.

(vt punktid 72–75)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. veebruar 1992, kohtuasi C‑54/90: Weddel vs. komisjon (kohtujurist Van Gerveni ettepanek, punkt 11).

Esimese Astme Kohus: 13. juuni 2002, kohtuasi T‑74/01: Ferrer de Moncada vs. komisjon (punkt 58).

7.      Hea halduse põhimõte ei vabasta haldussubjekti teabe‑ ja lojaalsuskohustusest, mis tal administratsiooni poole pöördudes on.

(vt punkt 79)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. jaanuar 2002, kohtuasi T‑386/00: Gonçalves vs. parlament (punkt 74); 17. oktoober 2002, kohtuasi T‑180/00: Astipesca vs. komisjon (punkt 93); 11. märts 2003, kohtuasi T‑186/00: Conserve Italia vs. komisjon (punkt 50).

8.      Personalieeskirjade artiklitega 17 ja 19 ei panda ametnikele kohustust piirata nende dokumentide arvu ja mahtu, mille avaldamiseks või kohtus esitamiseks ta luba taotleb, kui ta leiab, et iga dokumendi avaldamine ja kohtus esitamine on põhjendatud. Vastavalt lojaalsuskohustusele, mis ametnikul on personalieeskirjade artikli 11 esimese lõigu kohaselt, peab ta siiski administratsiooni ülesande täitmisel aitama. Nii võttes on ametnikul seda enam kohustus esitada piisavalt täpseid andmeid, eriti asjaomaste dokumentide sisu ning tema vastava huvi kohta, võttes arvesse tema taotletud üldist eesmärki. Nii võib ametnikku kohustada selleks, et ta dokumendid vastavalt sobivatele ja ühtsetele kriteeriumitele klassifitseeriks, et lihtsustada nende analüüsimist, ning esitaks vajadusel dokumendi kokkuvõtte.

(vt punktid 78 ja 81)