Language of document : ECLI:EU:F:2007:66

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

17. aprill 2007

Liidetud kohtuasjad F-44/06 ja F-94/06

C

ja

F

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Personalieeskirjade artikkel 78 – Invaliidsuspension – Esimese Astme Kohtu otsuse täitmine – Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagid, milles hageja palub: kohtuasjas F‑44/06 tühistada komisjoni 13. juuni 2005. aasta otsus, millega keelduti võtmast kõiki meetmeid, et täita Esimese Astme Kohtu 23. novembri 2004. aasta otsust kohtuasjas T‑376/02: O vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑349 ja II‑1595; hagi esitanud sama hageja, kes on algatanud ka käesolevad kohtuasjad), ja tühistada komisjoni 23. veebruari 2006. aasta otsus, millega ta tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2002 pensionile saadeti ning anti talle enne 1. maid 2004 kehtinud personalieeskirjade redaktsiooni artikli 78 teise lõigu alusel õigus saada invaliidsuspensioni, ning teiseks mõista komisjonilt mõistliku aja põhimõtte rikkumise tõttu tema kasuks välja summa 15 000 eurot; kohtuasjas F‑94/06: tühistada eespool nimetatud 23. veebruari 2006. aasta otsus ja mõista komisjonilt tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 15 000 eurot.

Otsus: Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 2000 eurot hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kaks kolmandikku hageja kohtukuludest kohtuasjades F‑44/06: C vs. komisjon ja F‑94/06: F vs. komisjon välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus

(EÜ artikkel 233; personalieeskirjad, artikkel 53; VIII lisa artikkel 14)

2.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue

(EÜ artikkel 233; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tühistamisotsuse täitmise kohustuse rikkumine

(EÜ artikkel 233)

1.      Et täita kohtuotsus, millega otsus saata hageja pensionile ja anda talle invaliidsuspensioni saamise õigus tühistati ainuüksi põhjusel, et õigusliku aluse valikul tehti viga, kuid seadmata sealjuures küsimuse alla ühtegi otsuse tegemise etappi, peab ametisse nimetav asutus tegema uue otsuse, millega parandatakse õigusliku aluse valikul tehtud viga, kuid tal ei ole kohustust ametnikku tagasiulatuvalt tööle ennistada ega teha otsust, mis on üksnes tulevikku suunatud, kuna see tähendaks hageja haiguste ja töövõimetuse olemasolu eitamist, kuigi need on tühistatud otsusega nõuetekohaselt tuvastatud. Järelikult võib ametisse nimetav asutus, ilma et ta rikuks kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet või EÜ artiklit 233, näha ette, et hageja pensionile saatmise kohta tehtud uue otsuse tagajärjed jõustuvad tühistatud otsuse tegemise kuu viimasel päeval ning invaliidsuspensioni saamise õigus jõustub järgmise kalendrikuu esimesel päeval vastavalt personalieeskirjade artiklile 53 ja VIII lisa artiklile 14.

Kuna ametisse nimetav asutus peab kohtu tühistatud otsuse asendama õiguspärase otsusega, on põhjendatud võtta õigusliku aluse valikul aluseks tühistatud otsuse tegemise kuupäeval kehtivad personalieeskirjade sätted, mitte aga personalieeskirjade sätted, mida on uue otsuse tegemise kuupäeva seisuga muudetud.

(vt punktid 42 ja 46–49)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 19. aprill 1999, liidetud kohtuasjad: T‑305/94, T‑306/94, T‑307/94, T‑313/94−T‑316/94, T‑318/94, T‑325/94, T‑328/94, T‑329/94 ja T‑335/94: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑931, punkt 189 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. november 2004, kohtuasi T‑376/02: O vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑349 ja II‑1595)

2.      Nõuetel hüvitada kahju, mis on hagejale tekitatud seetõttu, et tema kasuks tehtud tühistamisotsus on täidetud ebamõistliku aja jooksul või ei ole selle täitmiseks üldse meetmeid võetud, on otsene seos sellise otsuse peale esitatud tühistamisnõuetega, millega administratsioon on enda sõnul kõnealuse kohtuotsuse täitnud, ning seega on need nõuded vastuvõetavad, isegi kui nende kohta ei ole personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 kohast taotlust esitatud ning need esitatakse esimest korda asjaomase otsuse peale esitatud kaebuses. Ehkki nende hüvitisnõuete lahendamine ei sõltu tingimata tühistamisnõuete lahendamisest, siis sellisel juhtumil, kui ametnik leiab, et administratsioon ei ole veel ühenduste kohtu nõutud meetmeid võtnud, ei saa kahju hüvitamise nõuet hinnata, arvestamata asjaolu, kas asjassepuutuv administratsioon on jõustunud kohtuotsuse tema poolt juba võetud meetmega täitnud, sest kui need meetmed ametniku kasuks tehtud kohtuotsusest tulenevatele nõuetele ei vasta, on mõistliku aja põhimõtte järgimata jätmise kohta esitatud hüvitisnõuded veelgi enam põhjendatud. Niisiis ei saa asuda seisukohale, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude üksnes sel alusel, et meetmed kohtuotsuse täitmiseks on võetud hilinemisega, esitamata sealjuures ühtegi vastuväidet nende meetmete sisu kohta.

Liiati, kui on tehtud tühistamisotsus, on administratsioon kohustatud tegutsema ja võtma ise jõustunud kohtuotsuse täitmiseks meetmeid, ilma et ametnik peaks sellekohase nõude esitama. Administratsiooni tegevusetust võib tõlgendada nii, et ta on jätnud võtmata EÜ artiklis 233 nõutud meetme, mis on analoogne personalieeskirjades nõutud meetmega vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2, ning kujutab endast isikut kahjustavat meedet, mille peale võib ametnik kolme kuu jooksul kaebuse esitada. Juhul kui hüvitist nõuetakse sel alusel, et kohtuotsus on täidetud ebamõistliku aja jooksul või ei ole täitmiseks üldse meetmeid võetud, ei saa kohtueelse menetluse õiguspärasus seega sõltuda sellest, kas ametnik esitab personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel taotluse.

Pealegi, kui nõuda, et ametnik, kes taotleb tema kasuks tehtud tühistamisotsuse rakendamist, esitaks kõigepealt kohtuotsust vääralt rakendanud administratsiooni otsuse peale kaebuse ja teiseks personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel eraldi kahju hüvitamise nõude, mille peale saaks administratsioonipoolse rahuldamata jätmise korral samuti kaebuse esitada, ei vastaks see mõistliku tähtaja järgimise põhimõttega kehtestatud menetlusökonoomia nõuetele.

(vt punktid 55–58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. veebruar 1992, kohtuasi T‑6/91: Pfloeschner vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑141, punkt 22); 12. jaanuar 1994, kohtuasi T‑65/91: White vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑9 ja II‑23, punktid 91 ja 92); 26. oktoober 1994, kohtuasi T‑18/93: Marcato vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑215 ja II‑681, punkt 59); 6. november 1997, kohtuotsus T‑15/96: Liao vs. nõukogu (EKL AT 1997, lk I‑A‑329 ja II‑897, punkt 61); 31. mai 2006, kohtuasi F‑91/05: Frankin jt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑25 ja II‑A‑1‑83, punkt 22)

3.      Administratsioon paneb toime ametialase eksimuse, millega võib kaasneda tema vastutus, kui ta ei võta tühistamisotsuse täitmise tagamiseks mõistliku aja jooksul meetmeid, ilma et tal oleks erilisi tõlgendamise raskusi või praktilisi probleeme, mis võivad selle otsuse täitmist takistada. See, et asjast huvitatud isik taotleb muude kui kohtuotsuses nõutud meetmete võtmist, ei õigusta administratsiooni keeldumist võtta täitmiseks ühtegi konkreetset meedet.

Selline keeldumine, mis riivab ootust, mis peab igale isikule ühenduse õiguskorras tagatud olema ja mis tugineb eelkõige sellele, et ühenduste kohtute tehtud lahendeid täidetakse, põhjustab iseenesest ja võimaliku varalise kahju tekkimisest hoolimata mittevaralist kahju poolele, kelle kasuks otsus tehti.

(vt punktid 63, 64, 66, 67 ja 69)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 2000, kohtuasi T‑11/01: Hautem vs. EIP (EKL 2000, lk II‑4019, punkt 51)