Language of document :

Inpost Paczkomaty sp. z o.o. 5. juunil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 19. märtsi 2019. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-282/16 ja T-283/16: Inpost Paczkomaty ja Inpost versus komisjon

(kohtuasi C-431/19 P)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Inpost Paczkomaty sp. z o.o. (esindaja: radca prawny D. Doktór)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Poola Vabariik

Apellandi nõuded

tühistada Üldkohtu otsus;

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista kohtukulud käesolevas kohtuastmes ja Üldkohtus välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: rikutud on ELTL artikli 106 lõiget 2, kuna Üldkohus otsustas vääralt, et [Euroopa Liidu raamistiku riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)] (jaotise 2.6) punkti 19 nõuded olid täidetud; rikutud on aluslepingute riigihankeid käsitlevaid põhimõtteid (diskrimineerimise keelu, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte) ning direktiivi 97/67 (postidirektiivi) artikli 7 lõiget 2 on tõlgendatud vääralt. Liikmesriikide kasutatud vahendid universaalteenuse osutamise rahastamiseks peavad olema kooskõlas nii diskrimineerimise keelu, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, mis tulenevad EL toimimise lepingu siseturu vabadusi käsitlevatest sätetest (ja mis hõlmavad universaalse postiteenuse osutaja konkurentsi valikut), kui ka ELTL artikli106 lõikega 2, antud juhul need aga kooskõlas ei olnud.

Teine väide: rikutud on ELTL artikli 106 lõiget 2, kuna Üldkohus leidis vääralt, et nimetatud raamistiku (jaotise 2.2) punkti 14 ja (jaotise 2.10) punkti 60 nõuded olid täidetud. Isegi kui eeldada, et Poczta Polskale antud avaliku teenuse osutamise kohustus vastab postidirektiivi nõuetele, ei välista see kohustust korraldada avalik arutelu või kasutada muid sobivaid viise, mis võimaldavad arvesse võtta kasutajate ja teenuseosutajate huve tõendamaks, et universaalteenuse valdkonna vajadusi on nõuetekohaselt arvesse võetud.

Kolmas väide: rikutud on ELTL artikli 106 lõiget 2, kuna Üldkohus leidis vääralt, et nimetatud raamistiku (jaotise 2.9) punkti 52 nõuded olid täidetud, ning direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 lõikeid 1, 3 ja 5. Üldkohus leidis vääralt, et hüvitusfond vastas diskrimineerimise keelu nõudele ühtse osamakse osas, mis ulatus 2%ni osamakseid tegema kohustatud universaalteenuse osutajate või samaväärsete teenuste osutajate saadud maksimumtulust, kuna seda määra kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele turuosalistele, mis on aga diskrimineeriv, kuna universaalteenuste osutajate ja samaväärsete teenuste osutajate olukord ei ole sama. Lisaks leidis Üldkohus vääralt, et hüvitusfond vastas ka proportsionaalsuse nõudele.

Seadusandlike muudatuste põhimõtteid käsitlevate arutelude ajal olid hüvitusfondi iseloomulikud tunnused väga erinevad nendest, mille lõpuks kehtestas postiseadus, mis tähendab, et ei saa asuda seisukohale nagu oleks aruteludes fondi põhimõtteid käsitletud.

Universaalteenuse rahastamise tingimused ei näe ette kohustust uurida, kas kantud netokulu kujutab endast määratud universaalteenuse osutaja jaoks ebavõrdset koormust. Teenuse rahastamise ja universaalteenuse osutamisest tuleneva raamatupidamisliku kahjumi tekkimise automaatsest seost ei saa pidada postidirektiivi nõuete vastavaks.

Neljas väide: rikutud on postidirektiivi artikli 7 lõiget 1, kuna Üldkohus nõustus universaalteenuse kulude rahastamisega Poczta Polskale antud teatavate ainu- ja eriõiguste teel. Postidirektiivi artikli 7 lõik 1 kohaselt liikmesriigid anna ega säilita ainu- või eriõigusi postiteenuste osutamise alustamiseks ega postiteenuste osutamiseks. Ent Poczta Polskale antud ainu- ja eriõigused ei kuulu erinevalt Üldkohtu arvamusest ilmselgelt postidirektiivis sätestatud erandite hulka.

____________