Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Constanţa (Rumeenia) 10. juulil 2019 – TS, UT, VU versus Casa Naţională de Asigurări de Sănătate, Casa de Asigurări de Sănătate Constanţa
(kohtuasi C-538/19)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Curtea de Apel Constanţa
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: TS, UT, VU
Vastustajad: Casa Naţională de Asigurări de Sănătate, Casa de Asigurări de Sănătate Constanţa
Eelotsuse küsimused
1. Kas kiireloomuliseks olukorraks, nagu tuleneb kohtuotsuse C-173/09 (Elchinov) punktist 45, või olukorraks, kus on objektiivselt võimatu taotleda määruse (EÜ) nr 883/20041 artikli 20 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud luba, mis võib olla aluseks teises liikmesriigis kui kindlustatud isiku elukohariik osutatud sobiva arstiabi (haiglaravi) kulude täielikule hüvitamisele on see, kui ravi, milleks see kindlustatud isik oma nõusoleku andis, määras talle ainult muu liikmesriigi arst kui kindlustatud isiku elukohaliikmesriik, kusjuures diagnoosi ja kiire ravi vajadust kinnitas arst, kes kuulub elukohaliikmesriigi ravikindlustussüsteemi, kuid määras siiski teise ravi kui ravi, milleks kindlustatud isik andis oma nõusoleku põhjustel, mille võib kvalifitseerida vastuvõetavaks, ja mis on vähemalt sama tõhus, kuid millel on see eelis, et see ei tekita puuet?
2. Kas jaatava vastuse korral esimesele küsimusele on kindlustatud isik, kes pärast seda, kui tema elukohaliikmesriigi ravikindlustussüsteemi kuuluv arst on pannud talle diagnoosi ja määranud ravi, millega ta ei nõustu põhjustel, mille võib kvalifitseerida vastuvõetavaks, läheb teise liikmesriiki, et küsida teist arstlikku arvamust, ja see arvamus on niisugune, et soovitatakse teist ravi, mis on vähemalt sama tõhus, kuid millel on see eelis, et ei tekita puuet, – ravi, millega kindlustatud isik nõustub ja mis vastab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõike 2 teises lauses sätestatud nõuetele, ravikulude hüvitamise saavutamiseks samuti kohustatud taotlema selle määruse artikli 20 lõikes 1 ette nähtud luba?
3. Kas ELTL artikliga 56 ning määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõigetega 1 ja 2 on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt nõutakse esiteks selleks, et saada pädeva asutuse luba sobivaks arstiabiks (haiglaravi) teises liikmesriigis, mis ei ole elukohaliikmesriik, et haigusloo koostaks ainult niisugune arst, kes tegutseb elukohaliikmesriigi ravikindlustussüsteemi raames, selle riigi pädeva asutuse osakonnajuhataja suunamisel ka juhul, kui ravi, milleks kindlustatud isik andis oma nõusoleku põhjustel, mille võib kvalifitseerida vastuvõetavaks, sest sellel ravil on see eelis, et see ei tekita puuet, on määranud ainult teise liikmesriigi arst teise arstliku arvamusena, ning mis teiseks ei taga kättesaadavas ja prognoositavas menetluses, et elukohaliikmesriigi ravikindlustussüsteemi raames analüüsitaks tõesti meditsiinilisest vaatevinklist, kas on võimalik kohaldada seda teist arstlikku arvamust, mis anti teises liikmesriigis?
4. Kas juhul, kui vastus esimesele ja kolmandale küsimusele on jaatav, on kindlustatud isikul või vastavalt tema pärijatel, kui täidetud on määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõike 2 teises lauses sätestatud kaks nõuet, õigus sellele, et kindlustatud isiku elukohariigi pädev asutus hüvitab täielikult teises liikmesriigis toimunud ravi kulud?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72).