Language of document :

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 15. septembri 2016. aasta otsus (Landgericht München I eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Tobias Mc Fadden versus Sony Music Entertainment Germany GmbH

(kohtuasi C-484/14)1

(Eelotsusetaotlus – Infoühiskond – Teenuste vaba liikumine – Ettevõtja traadita kohtvõrk (WLAN) – Üldsusele vabalt kättesaadavaks tegemine – Vahendajatest teenuseosutajate vastutus – Pelk edastamine – Direktiiv 2000/31/EÜ – Artikkel 12 – Vastutuse piiramine – Selle võrgu tundmatu kasutaja – Kaitstud teose suhtes õiguste omajate õiguste rikkumine – Võrgu turvamise kohustus – Ettevõtja tsiviilvastutus)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Tobias Mc Fadden

Kostja: Sony Music Entertainment Germany GmbH

Resolutsioon

1.    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta“) artikli 12 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ) artikli 1 punktiga 2 tuleb tõlgendada nii, et selline teenus, mis on kõne all põhikohtuasjas ning mida osutab sidevõrgu käitaja ja mis seisneb selle võrgu üldsusele tasuta kättesaadavaks tegemises, kujutab endast „infoühiskonna teenust“ esimesena viidatud sätte tähenduses, kui asjaomane teenuseosutaja osutab seda eesmärgiga reklaamida tema müüdavaid kaupu või pakutavaid teenuseid.

2.    Direktiivi 2000/31 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et kõnealuses sättes nimetatud teenust, mis seisneb sidevõrgule juurdepääsu võimaldamises, võiks käsitada osutatuna, ei tohi juurdepääs väljuda vajaliku teabeedastuse toimumist tagava tehnilise, automaatse ja passiivse protsessi raamidest ning ühtegi muud lisatingimust ei ole vaja täita.

3.    Direktiivi 2000/31 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimus ei ole artikli 12 lõike 1 suhtes analoogia alusel kohaldatav.

4.    Direktiivi 2000/31 artikli 12 lõiget 1 koostoimes direktiivi artikli 2 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et sidevõrgule juurdepääsu võimaldava teenuseosutaja suhtes ei kehti peale selles sättes nimetatu muid nõudeid.

5.    Direktiivi 2000/31 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui isik, kellele on talle teose suhtes kuuluvate õiguste rikkumisega kahju tekitatud, võib nõuda juurdepääsu võimaldajalt kahjuhüvitist põhjendusel, et kolmandad isikud kasutasid seda juurdepääsu tema õiguste rikkumisel, ning hoiatuse tegemisega seotud kulude või hüvitisnõudega seotud kohtukulude hüvitamist. Seevastu tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui kõnealune isik esitab nõude keelata rikkumise jätkamine ning hüvitada hoiatuse tegemisega seotud kulud ja kohtukulud sidevõrgule juurdepääsu võimaldaja vastu, kelle teenuseid kasutati rikkumise toimepanemisel, kui nende nõuetega soovitakse saavutada seda, et liikmesriigi haldusasutus või kohus teeks ettekirjutuse, millega keelatakse teenuseosutajal võimaldada rikkumist jätkata, või need nõuded järgnevad sellisele ettekirjutusele.

6.    Direktiivi 2000/31 artikli 12 lõiget 1 koostoimes direktiivi artikli 12 lõikega 3 tuleb põhiõiguste kaitsest tulenevaid nõudeid ning direktiivides 2001/29 ja 2004/48 ette nähtud õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et sellega ei ole üldjuhul vastuolus niisuguse ettekirjutuse tegemine, mis on kõne all põhikohtuasjas ja millega nõutakse sidevõrgule juurdepääsu võimaldajalt, kes võimaldab üldsusel internetti kasutada, et ta takistaks kolmandatel isikutel teha seda internetiühendust kasutades teatav autoriõigusega kaitstav teos või selle osad failijagamisprogrammi (peer-to-peer) kaudu üldsusele kättesaadavaks ning mille kohaselt vastasel juhul määratakse trahv, kui teenuseosutajale jääb vabadus valida, milliseid tehnilisi meetmeid ta selle ettekirjutuse täitmiseks konkreetselt rakendab, isegi kui see valik piirdub üheainsa meetmega, mis seisneb internetiühenduse salasõna abil turvamises, kuivõrd need kasutajad on kohustatud vajaliku salasõna saamiseks ennast identifitseerima ega saa seega tegutseda anonüümselt, ning seda peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima.

____________

1 ELT C 46, 9.2.2015.