Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Midden-Nederland (Madalmaad) 29. septembril 2020 – ZK JM õigusjärglasena, BMA Nederland BV pankrotihaldur versus BMA Braunschweigische Maschinenbauanstalt AG, Stichting Belangbehartiging Crediteuren BMA Nederland
(kohtuasi C-498/20)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Rechtbank Midden-Nederland
Põhikohtuasja pooled
Hageja: ZK JM õigusjärglasena, BMA Nederland BV pankrotihaldur
Kostja: BMA Braunschweigische Maschinenbauanstalt AG,
Menetlusse astuja: Stichting Belangbehartiging Crediteuren BMA Nederland
Eelotsuse küsimused
1. a) Kas väljendit „selle paiga […], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)1 , edaspidi „Brüssel Ia määrus“) artikli 7 punktis 2 tuleb tõlgendada nii, et „kahju põhjustanud sündmuse kohaks“ (kahju toimumise koht) on selle äriühingu asukoht, mis ei suuda oma võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui nende laekumise ebatõenäolisus põhineb sellel, et selle äriühingu 2. astme emaettevõtja rikkus oma hoolsuskohustust nende võlausaldajate suhtes?
b) Kas väljendit „selle paiga […], kus kahju tekitanud juhtum on toimunud“ Brüssel Ia määruse artikli 7 punktis 2 tuleb tõlgendada nii, et „kahju tekkimise kohaks“ (kahju tekkimise koht) on selle äriühingu asukoht, mis ei suuda oma võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui nende laekumise ebatõenäolisus põhineb sellel, et selle äriühingu 2. astme emaettevõtja rikkus oma hoolsuskohustust nende võlausaldajate suhtes?
c) Kas on vajalik täiendavate asjaolude esinemine, mis õigustaks selle äriühingu, mis ei paku nõuete rahuldamise võimalust, asukohajärgse kohtu pädevust, ja kui ja, siis milliste?
d) Kas asjaolu, et äriühingu, mis ei suuda oma võlausaldajate nõudeid rahuldada, Madalmaade pankrotihaldur esitas oma seadusest tuleneva ülesande raames realiseerida pankrotivara ja kõikide võlausaldajate kasuks (kuid mitte nende nimel) õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi, on oluline Brüssel Ia määruse artikli 7 punkti 2 järgi pädeva kohtu kindlakstegemisel? Selline hagi toob kaasa olukorra, kus ei kontrollita üksikute võlausaldajate individuaalset olukorda ning kolmas isik, kelle vastu hagi on esitatud, ei saa pankrotihalduri suhtes kasutada kõiki kaitsevahendeid, mida ta oleks saanud kasutada üksikute võlausaldajate suhtes.
e) Kas asjaolu, et ühe osa võlausaldajatest, kelle kasuks pankrotihaldur hagi esitab, elukoht ei ole Euroopa Liidus, on oluline Brüssel Ia määruse artikli 7 punkti 2 järgi pädeva kohtu kindlakstegemisel?
2. Kas küsimusele 1 tuleks vastata teisiti, kui tegemist on sihtasutuse poolt esitatava hagiga, mille eesmärgiks on esindada küsimuse 1 tähenduses kahju kannatanud võlausaldajate kollektiivseid huve? Selline kollektiivhagi toob kaasa olukorra, kus vastavas menetluses ei tuvastata, a) kus on nende võlausaldajate elukoht, b) millistel erilistel asjaoludel tekkisid vastavate võlausaldajate nõuded äriühingu vastu ja c) kas konkreetsete võlausaldajate suhtes kehtib hoolsuskohustus eelnevalt nimetatud tähenduses ja kas seda rikuti.
3. Kas Brüssel Ia määruse artikli 8 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja menetlev kohus, tühistades oma otsuse, millega ta kuulutas end selles menetluses pädevaks, kaotab automaatselt oma pädevuse kolmandate isikute iseseisva nõudega hagi menetlemiseks?
4. a) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta2 , (edaspidi „Rooma II määrus“) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et „riik, kus kahju tekib“ on riik, kus on selle äriühingu asukoht, mis ei suuda hüvitada kahju, mida selle äriühingu võlausaldajatele tekitati eelnevalt nimetatud hoolsuskohustuse rikkumise tõttu?
b) Kas asjaolu, et hagid esitasid pankrotihaldur oma seadusest tuleneva ülesande raames realiseerida pankrotivara ja kollektiivsete huvide esindaja kõikide võlausaldajate kasuks (kuid mitte nende nimel), on oluline selle riigi kindlakstegemisel?
c) Kas asjaolu, et ühe osa võlausaldajatest elukoht ei ole Euroopa Liidu territooriumil, on oluline selle riigi kindlakstegemisel?
d) Kas asjaolu, et Madalmaade maksejõuetu äriühingu ja tema 2. astme emaettevõtja vahel olid sõlmitud finantseerimiskokkulepped, milles oli kohtualluvuse kokkuleppega kindlaks määratud Saksamaa kohtute pädevus ja kuulutatud kohaldatavaks Saksamaa õigus, toob kaasa olukorra, kus BMA AG väidetav kahju õigusvastane tekitamine vastavalt Rooma II määruse artikli 4 lõikele 3 on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muu riigiga kui Madalmaad?
____________
1 ELT 2012, L 351, lk 1.
2 ELT 2007, L 199, lk 40.