AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

14. detsember 2007

Kohtuasi F‑131/06

Robert Steinmetz

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuväline kokkulepe – Kokkuleppe täitmine – Keeldumine hüvitada lähetuse raames tekkinud kulud – Ilmselge vastuvõetamatus – Põhjendatud huvi puudumine – Kohtukulude jaotus – Põhjendamatult või pahatahtlikult tekitatud kohtukulud

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles R. Steinmetz palub esiteks tühistada komisjoni 21. veebruari 2006. aasta otsus, millega keelduti täielikult täitmast poolte vahel sõlmitud kohtuvälist kokkulepet kohtuasjas T‑155/05 Esimese Astme Kohtule esitatud vaidluse lahendamiseks, ja teiseks mõista komisjonilt tema kasuks sümboolne summa suuruses üks euro vaidlustatud otsusega talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Hageja kannab ise oma kohtukulud, välja arvatud summa suuruses 500 eurot. Komisjon kannab lisaks enda kohtukuludele ka hageja kohtukulud 500 euro ulatuses.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusdokumentide vastuvõetavus – Hindamine menetlusdokumentide vastuvõtmisel

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 114)

2.      Ametnikud – Hagi – Hagi, mis eirab sellele eelnenud kohtuvälist kokkulepet, mille põhjal kohtuasi registrist kustutati – Menetluse algatamise huvi puudumine

1.      Nii nagu hagi esitamisel hinnatakse selle vastuvõetavust, tuleb hinnata ka muude menetlusdokumentide, nagu vastuvõetamatuse vastuväide, vastuvõetavust nende esitamisel. Sellega tagatakse õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte järgmine.

(vt punkt 27)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. november 1984, kohtuasi 50/84: Bensider jt vs. komisjon, EKL 1984, lk 3991, punkt 8

Esimese Astme Kohus: 8. oktoober 2001, kohtuasi T‑236/00 R II: Stauner jt vs. Euroopa Parlament ja komisjon, EKL 2001, lk II‑2943, punkt 49; 9. juuli 2003, kohtuasi T‑219/01: Commerzbank vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑2843, punkt 61

2.      Kui hageja pakub Esimese Astme Kohtu menetluses kostjaks olevale institutsioonile kohtuvälist kokkulepet ja nimetatud institutsioon nõustub nimetatud kokkuleppega osaliselt ning selle osalise nõustumise põhjal kustutatakse kohtuasi hageja taotlusel Esimese Astme Kohtu registrist, tuleb lugeda, et asjaomane hageja nõustus kõnealuse institutsiooni poolt pakutud lõpliku kokkuleppega ja seega puudub tal põhjendatud huvi selle kokkuleppe sisu vaidlustamiseks põhjendusel, et see ei ole kooskõlas tema algse ettepanekuga.

Kui institutsioon on täitnud tema ja hageja vahelise kohtuvaidluse käigus sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused, puudub hagejal õigustatud huvi heita nimetatud institutsioonile ette seda, et viimane ei ole kõnealuse kokkuleppe tingimusi täitnud.

(vt punktid 44–52)