Euroopa Kohtu (esimene koda) 27. septembri 2018. aasta määrus –
FR
(kohtuasi C‑422/18 PPU)(1)
Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise ühine kord – Direktiiv 2013/32/EL – Artikkel 46 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 18, artikli 19 lõige 2 ja artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Otsus, millega jäetakse rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette teise kohtuastme – Automaatne peatav toime, mis on ainult esimeses kohtuastmes esitatud kaebusel
Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetlus – Direktiiv 2013/32 – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Otsus, millega jäetakse rahuldamata rahvusvahelise kaitse taotlus ja kehtestatakse tagasipöördumise kohustus –Riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt niisuguse otsuse peale esitatud edasikaebusel ei ole otsuse täitmist peatavat toimet – Lubatavus – Piirid – Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 18, artikli 19 lõige 2 ja artikkel 47; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikkel 13; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32, artikkel 46)
(vt 32–47 ja resolutsioon)
Resolutsioon
Liidu õigust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad ette edasikaebemenetluse esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuse peale, millega jäetakse jõusse pädeva haldusasutuse otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ent mis ei anna edasikaebusele automaatselt menetlust peatavat toimet, vaid mis lubavad nimetatud kohtuotsuse teinud kohtul määrata puudutatud isiku taotluse alusel – pärast seda kui ta on hinnanud edasikaebuses selle kohtuotsuse vaidlustamiseks esitatud väidete põhjendatust ja seda, kas kohtuotsuse täitmisest tuleneb taotluse esitajale tõsise ja korvamatu kahju risk –, et nimetatud kohtuotsuse täitmine peatatakse.