Language of document : ECLI:EU:F:2013:40

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

21. märts 2013

Kohtuasi F‑93/11

Jamal Taghani

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Konkursikomisjoni otsus katsetele mittelubamise kohta – Õiguskaitsevahendid – Hagi esitamine halduskaebuse kohta tehtud otsust ära ootamata – Vastuvõetavus – Konkursiteate muutmine pärast eelvalikutestide toimumist – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte – Õiguskindlus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. Taghani palub esiteks tühistada avaliku konkursi EPSO/AST/111/10 komisjoni otsus mitte lubada teda katsetele, ning teiseks mõista Euroopa Komisjonilt tema kasuks välja hüvitis selle otsusega tekitatud kahju eest.

Otsus: Tühistada avaliku konkursi EPSO/AST/111/10 komisjoni 15. juuni 2011. aasta otsus mitte lubada J. Taghanit katsetele. Mõista komisjonilt J. Taghani kasuks välja 1000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Konkursikomisjoni otsuse peale esitatud hagi – Konkursiteate muutmine pärast eelvalikutestide toimumist –Kandidaat, keda ei saa lubada konkursi järgmisse etappi isegi ilma muutmiseta – Vastuvõetamatus – Erand

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

2.      Ametnike hagid – Konkursi katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi – Võimalus tugineda konkursiteate õigusvastasusele

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikkel 91)

3.      Ametnike hagid – Konkursikomisjoni otsus – Eelnev halduskaebus – Fakultatiivne iseloom – Otsus, mis põhineb pärast eelvalikutestide toimumist muudetud konkursiteatel – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 2)

4.      Ametnike hagid – Konkursikomisjoni otsus – Eelnev halduskaebus – Fakultatiivne iseloom – Esitamine – Tagajärjed – Liidu kohtu poole otse pöördumise õiguse säilimine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 2)

5.      Ametnikud – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Edukalt läbimise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Konkursiteate muutmine pärast eelvalikutestide toimumist, mille tagajärjel vähenevad konkursi kandidaatide eduvõimalused – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 1 lõike 1 punkt e)

6.      Ametnikud – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Edukalt läbimise tingimused – Konkursiteates kindlaksmääramine – Konkursiteate muutmine pärast eelvalikutestide toimumist, mille tagajärjel vähenevad konkursi kandidaatide eduvõimalused – Õiguskindluse põhimõtte rikkumine

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 1 lõike 1 punkt e)

7.      Ametnikud – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus – Tuginemine, et põhjendada õiguspärase ootuse põhimõtte vastast meedet – Välistamine

1.      Tühistamishagi raames, mis on esitatud konkursikomisjoni otsuse peale, mis põhines konkursiteatel, mida pärast eelvalikutestide toimumist muudeti parandusega, ja millega hagejat ei lubatud katsetele, ei ole hagejal põhjendatud huvi, kui tuleb välja, et isegi paranduse puudumisel ei oleks teda lubatud konkursi järgmisse etappi.

Siiski ei ole see nii, kui ei ole piisavalt õiguslikult tõendatud, et hagejat ei oleks konkursi järgmisse etappi lubatud ning et hageja põhjendatud huvi puudumine ei ole seega piisava kindlusega tuvastatud.

(vt punktid 29, 31 ja 32)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 9. november 2004, liidetud kohtuasjad T‑285/02 ja T‑395/02: Vega Rodríguez vs. komisjon (punktid 25 ja 27).

2.      Võttes arvesse töölevõtmise menetluse ‑ mis koosneb väga tihedalt seotud otsustest ‑ keerulist olemust, on hagejal hilisema üksikotsuse, nagu katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi puhul õigus tugineda konkursi käigus esinenud eeskirjade eiramisele, isegi kui selliste eeskirjade eiramise võib tuletada konkursiteate enda tekstist.

(vt punkt 38)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. september 1993, kohtuasi T‑60/92: Noonan vs. komisjon (punkt 23).

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. aprill 2011, kohtuasi F‑82/08: Clark jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Eelneva kaebuse esitamine on kohustuslik, kui vaidlustatud akti on vastu võtnud ametisse nimetav asutus, kuid fakultatiivne, kui akti on vastu võtnud konkursikomisjon.

Mis puudutab hagi, mis on esitatud konkursikomisjoni otsuse peale mitte kanda hagejat eelvalikutestidel parimad hinded saanud kandidaatide nimekirja, siis hagejal on võimalik otse pöörduda liidu kohtusse ilma eelneva kaebuseta ning seda isegi siis, kui ta vaidlustab asjaolu, mis on määratletud konkursiteates või selle paranduses.

Lisaks ei võta see, et konkursikomisjoni otsus põhineb konkursiteatel, mida muudeti parandusega pärast eelvalikutestide toimumist, väljajäetud kandidaadilt õigust esitada hagi otse konkursikomisjoni otsuse peale.

(vt punktid 39–41)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Noonan vs. komisjon (punkt 23).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑77/08: Vicente Carbajosa jt vs. komisjon (punktid 27–31 ja 35–37).

4.      Halduskaebusel ei ole mõtet, kui etteheited on suunatud konkursikomisjoni otsuste peale, sest ametisse nimetava asutuse käsutuses ei ole vahendeid otsuste äramuutmiseks, mistõttu võimalikuks õiguskaitsevahendiks on tavaliselt liidu kohtu poole pöördumine.

Sellega seoses ei nähtu ei personalieeskirjadest ega kohtupraktikast, et konkursil osalev kandidaat, kes otsustas konkursikomisjoni otsuse peale esitada ikkagi ametisse nimetavale asutusele kaebuse, ei võiks pöörduda otse kohtu poole, ootamata ära otsust, mille ametisse nimetav asutus kaebuse kohta teeb. Vastupidi, kui kandidaat pöördub halduskaebuse vormis ametisse nimetava asutuse poole, ei saa see samm selle õiguslikust tähendusest sõltumata kaasa tuua seda, et kandidaat jääb ilma oma õigusest pöörduda otse kohtusse. Nii et kui kirjeldatud tingimustel otsustab konkursil osalev kandidaat pöörduda otse kohtusse, peab viimane välja selgitama, kas hagi esitati kolme kuu ja kümne päeva jooksul alates päevast, mil hagejale tema huve kahjustavast otsusest teada anti.

(vt punktid 44, 46–48)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 20. juuni 2012, kohtuasi F‑66/11: Cristina vs. komisjon (punktid 37, 40 ja 41 ning seal viidatud kohtupraktika).

5.      Konkursiteates ette nähtud testide hindamise nõuete muutmine võib vähendada asjaomase isiku šansse, et ta kantakse katsetele lubatavate kandidaatide loetellu, sest see muutmine võib tuua kaasa selle, et suureneb nende kandidaatide arv, kes said testide eest minimaalse nõutava punktisumma, ning tema šansid, et ta on parimate hulgas, vähenevad. Sellega seoses ei pea pärast eelvalikutestide toimumist kohaldatav konkursiteate parandus kinni konkursiteatega antud tagatistest ning seega rikub õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.

Nimelt on võrdlevat laadi katsed oma määratluse poolest katsed, milles iga kandidaadi sooritust hinnatakse võrdluses teiste kandidaatide omaga ning need katsed edukalt sooritanud kandidaatide arv võib mõjutada hinnanguid, mille konkursikomisjon kandidaatidele annab. Need hinnangud peegeldavad väärtushinnangut, mis kandidaadi sooritusele võrreldes teiste kandidaatide omaga antakse. Sellest järeldub, et mida rohkem isikuid nendel katsetel kandideerib, seda kõrgem on nendele isikutele konkursikomisjoni esitatavate nõudmiste tase.

(vt punktid 71, 72, 75 ja 89)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 5. märts 2003, kohtuasi T‑24/01: Staelen vs. parlament (punkt 57).

6.      Õiguskindluse põhimõte peab tagama liidu õigusega reguleeritavate olukordade ja õigussuhete ootuspärasuse. Kuigi üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui liidu institutsioonide akti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud jõustumisest varasem kuupäev, võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab saavutatav eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud. Need tingimused ei ole täidetud konkursiteate paranduse puhul, mis muudab selle konkursi eelvalikutestide hindamise süsteemi pärast nende toimumist.

Vastab tõele, et kui ametisse nimetav asutus avastab pärast konkursiteate avaldamist, et nõutavad tingimused olid rangemad, kui teenistuse huvides vaja, võib ta kas jätkata menetlust, võttes tööle vähem konkursi edukalt läbinud isikuid kui algselt kavas – kui neid on vähem –, või siis alustada konkursimenetlust uuesti, tühistades esialgse konkursiteate ja asendades selle parandatud teatega. Konkursiteate paranduse vastuvõtmist pärast teatavate katsete toimumist ei saa siiski pidada ei üheks ega teiseks kirjeldatud lahenduseks.

(vt punktid 76–78, 81 ja 82)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. september 2005, kohtuasi C‑199/03: Iirimaa vs. komisjon (punkt 69).

Esimese Astme Kohus: 2. oktoober 1996, kohtuasi T‑356/94: Vecchi vs. komisjon (punkt 56).

Euroopa Liidu Üldkohus: 10. november 2010, kohtuasi T‑260/09 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Simões Dos Santos (punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.      Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, mis kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka, sõltub liidu institutsiooni meetme õiguspärasus sellest, kas järgitakse tingimust, et juhul, kui on valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb kasutada vähem piiravat meedet ning põhjustatud ebamugavused ei tohi olla võrreldes taotletava eesmärgiga liiga koormavad. Proportsionaalsusega seotud kaalutlused ei saa siiski õigustada niisugust akti nagu konkursiteate muutmine pärast eelvalikutestide toimumist, millega rikutakse õiguspärase ootuse põhimõtet, kusjuures proportsionaalsuse põhimõte on kohaldatav ainult siis, kui on valik mitme sobiva meetme vahel.

(vt punkt 88)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 21. oktoober 2004, kohtuasi T‑49/03: Schumann vs. komisjon (punkt 52).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑76/05: Torijano Montero vs. nõukogu (punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).