Language of document : ECLI:EU:F:2007:122

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

5. juuli 2007

Kohtuasi F‑25/06

Béatrice Ider jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja -järgu määramine ning töötasu – Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis – Administratiivülesandeid täitvad töötajad – Endised töötajad Belgia õiguse alusel – Kohaldatavate teenistustingimuste muutumine − Võrdne kohtlemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega komisjoni lepingulised töötajad B. Ider, M.‑C. Desorbay ja L. Noschese paluvad tühistada lepinguliste töötajate lepingute alusel, mis allkirjastati 2005. aasta aprillis ning mis jõustusid sama aasta 1. mail, lepinguid sõlmima volitatud asutuse tehtud otsused hagejate palgaastme ja -järgu ning nende töötasu määramine kohta, ning sama asutuse 21. novembri 2005. aasta otsused, millega jäeti rahuldamata esimesena nimetatud otsuste peale esitatud kaebused.

Otsus: Tühistada komisjoni otsus, millega aprillis 2005 sõlmitud lepingulise töötaja lepingu alusel määrati B. Ideri töötasu. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista pool B. Ideri kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. M.‑C. Desorbay ja L. Noschese kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu

(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa artikli 2 lõige 2)

2.      Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu

(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa artikli 2 lõige 2)

1.      Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 sõnastusest nähtub selgelt, et institutsioonil on vabadust otsustada, kas juhul, kui isik oli institutsiooniga seotud siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu alusel, kuid pärast võeti tööle lepingulise töötajana, ning kui tema töötasu vähenes võrreldes sellega, mis ta siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu kohaselt sai, maksta talle palgalisa. Lisaks jätab nimetatud artikli 2 lõige 2 institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse lisasummade kindlaksmääramisel selles osas, milles ta peab arvesse võtma erinevust töökohaks oleva liikmesriigi maksualaste, sotsiaalkindlustuse alaste ja pensionialaste õigusaktide ning lepingulise töötaja suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete vahel.

Komisjon rakendas muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõiget 2, võttes vastu Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete artiklid 7 ja 8 ning nimetatud üldiste rakendussätete I–III lisa. Viimati nimetatud sätete kohaselt võttis ta endale kohustuse maksta lisasumma teatud lepinguliste töötajate kategooriatele vastavalt nendes sätetes ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele. Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 rakendamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad ei või siiski rikkuda avaliku teenistuse õiguse kõrgemalseisvaid norme.

(vt punktid 92, 93 ja 95)

2.      Selleks et teha kindlaks, kas peretoetuste sisaldumine ühelt poolt lepingulise töötaja ning teiselt poolt siseriikliku õigusega hõlmatud töötaja netotöötasude määratluses paneb ebasoodsamasse olukorda lepingulised töötajad, kellel Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete artiklites 7 ja 8 viidatud kuupäevadel on ülalpeetavaid lapsi, võrreldes isikutega, kellel nendel samadel kuupäevadel ülalpeetavaid lapsi ei olnud, peab esiteks tõdema, et need kaks lepinguliste töötajate kategooriat on sarnases olukorras, kui võtta arvesse muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 eesmärki hüvitada töötasu võimalik vähenemine, mis tuleneb asjaomase isiku lepingulise töötaja staatuse saamisest.

Teiseks on peretoetuste sisaldumisel ühelt poolt lepingulise töötaja ning teiselt poolt siseriikliku õigusega hõlmatud töötaja netotöötasude määratluses otsene mõju lisasumma kindlaksmääramisele vastavalt nimetatud üldiste rakendussätete I lisa üksikasjalikele eeskirjadele. Juhul kui ühenduse peretoetuste summa esimesel võrdlusjuhul on suurem kui töökohaks oleva liikmesriigi õigusnormide alusel makstud toetuste summa teisel võrdlusjuhul, vähendatakse samavõrra palgalisa, mida makstakse isikutele, kellel on lepingulise töötaja staatuse saamise kuupäeval juba ülalpeetav laps või lapsed.

Sellest tuleneb, et peretoetuste sisaldumine töötasu määratluses võib tekitada ebavõrdset kohtlemist palga osas vastavalt sellele, kas üldiste rakenduseeskirjade artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadel on asjaomasel lepingulisel töötajal ülalpeetavaid lapsi, ning seda lepingulise töötaja kahjuks, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last nimetatud kuupäevadel. Asjaolu, et peretoetused moodustavad ühe osa töötasust, mida ühendused peavad oma ametnikele või teenistujatele maksma, ei saa siiski õigustada lepinguliste töötajate erinevat kohtlemist, kui tegemist on üksnes palgalisa maksmisega, mis on mõeldud selleks, et hüvitada palga vähenemine, mis tuleneb üleminekust siseriikliku õigusega kehtestatud teenistustingimustelt ühenduse õigusega kehtestatud teenistustingimustele.

Seega juhul, kui puudub objektiivne õigustus, rikub Brüsselis asuva infrastruktuuriameti poolt Brüsseli lasteasutustesse tööle võetud töötajatele kohaldatavate üleminekumeetmete üldiste rakendussätete I lisa oma punktides A ja B, millele nende samade üldiste rakendussätete artikkel 7 viitab, võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punktid 96–101)