Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Liège (Belgia) 24. juunil 2019 – Ville de Verviers versus J

(kohtuasi C-483/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Liège

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Ville de Verviers

Vastustaja: J

Eelotsuse küsimused

1.    Kas asjaolu, et tööturu osapooled on riikliku töönõukogu arvamusega nr 1342 otsustanud kasutada raamkokkuleppe klausli 2 [lõike 2] punktides a ja b sätestatud võimalust raamkokkulepet mitte kohaldada, vabastab tingimata Belgia seadusandja kohustusest kehtestada erilise riikliku või riigi toetatava kutseõppe-, integreerumis- või ümberõppeprogrammi raames sõlmitud töölepingute kohta täpsed, objektiivsed ja konkreetsed sätted, mille eesmärk on tagada sellistele toetuste abil rahastatavatele töökohtadele tööle võetud töötajate jaoks nimetatud raamkokkuleppe eesmärkide saavutamine?

2.    Juhul kui vastus esimesele küsimusele on eitav ehk juhul kui Belgia riigil on endiselt kohustused, mis ta võttis tähtajalist tööd käsitleva nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ1 alusel, siis kas nimetatud raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punktiga a on vastuolus selline riigisisene säte nagu 3. juuli 1978. aasta töölepingute seaduse artikkel 10, mis lubab järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimist ilma, et sama seaduse artiklis 10bis sätestatud maksimaalset kestust ja uuendamist käsitlevad ranged tingimused oleksid täidetud, kui avalik-õiguslik tööandja tõendab, et esinevad „õiguspärased põhjused“, mida nimetatud seaduses muud moodi täpsustatud ei ole, aga millega on põhjendatav järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimine piiramatu aja jooksul?

3.    Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas eelviidatud raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkt a paneb liikmesriigi kohtule, kes peab lahendama avalik-õigusliku tööandja ja tema poolt erinevate kutseõppe-, integreerumis- ja ümberõppeprogrammide raames järjestikuste tähtajaliste töölepingute alusel tööle võetud töötaja vahelise vaidluse, kohustuse hinnata töölepingute järjestikku sõlmimise õiguspärasust, lähtudes Euroopa Liidu Kohtu praktikas määratletud „objektiivsetest alustest“?

Kas sellisel juhul võib „õiguspäraseid põhjuseid“, millele see avalik-õiguslik tööandja tugineb, käsitada „objektiivsete alustena“, millega on põhjendatav selliste järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimine ilma, et oleksid täidetud eelviidatud artiklis 10bis sätestatud tingimused, mille eesmärk on esiteks ennetada ja tõkestada järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimist olukordades, kus neid ei sõlmita mitte ajutiste vajaduste, vaid teatud ebakindlas olukorras olevas elanikkonnagrupis sotsiaalse ühtekuuluvusega seonduvate pidevate ja kestvate vajaduste rahuldamiseks, ning teiseks võtta arvesse Belgia riigi ja Vallooni piirkonna poolt välja töötatud ning otseselt avaliku sektori toetustest sõltuva tööhõivet puudutava sotsiaalpoliitika raames sõlmitud integreerumislepingutega taotletavaid erilisi eesmärke?

____________

1     Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).