EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(ainukohtunik)

18. detsember 2015

Kohtuasi F‑128/11

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – EIP töötajad – Hindamine – 2010. aasta hindamisaruanne – Vaidlustamine – Asutusesisesed menetlused – Tingimused – Hagist loobumine – Hagi – Põhjendatud huvi – Puudumine – Mõistlik tähtaeg – Eiramine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. De Nicola palub esiteks tühistada Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP“ või „pank“) apellatsioonikomitee sekretariaadi 4. juuli 2011. aasta e-kiri, milles tal paluti viia nõuetega kooskõlla kaebus, mille ta oli esitanud 26. märtsil 2011 oma 2010. aasta hindamisaruande peale, ning samuti sama sekretariaadi 12. augusti 2011. aasta e-kiri, millega hagejale anti teada, et apellatsioonikomitee oli võtnud teatavaks hageja nõudest loobumise; teiseks tühistada EIP presidendi 6. septembri 2011. aasta otsus keelduda alustamast lepitusmenetlust seoses hageja 2010. aasta hindamisaruandega; kolmandaks kolmandaks tühistada panga töötajate 2010. aasta hindamisjuhised; neljandaks tühistada 2010. aasta hindamisaruanne; viiendaks tühistada kõik seonduvad järgnevad ja eelnevad aktid, sealhulgas 2010. aasta edutamisotsused, ja lõpuks kuuendaks mõista pangalt välja mittevaraline ja varaline kahju, mis on tekkinud 2010. aasta hindamisaruande tagajärjel, ning mõista palgalt välja kohtukulud, intress ja hüvitis väljamõistetud summade väärtuse inflatsioonilise vähenemise eest.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta C. De Nicola kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hindamine – Vaidlustamine – Apellatsioonikomitee ja lepitusmenetlus – Fakultatiivne iseloom – Võimalus kasutada neid kahte menetlust sama hindamisaruande vastu – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artiklid 22 ja 41)

2.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Tähtaeg – Mõistliku aja nõue – Töötajate hindamisega seotud vaidlused – Tähtaja algus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artiklid 22 ja 41)

1.      Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad annavad panga teenistujatele võimaluse alustada enne kohtusse pöördumist soovi korral niisugust ad hoc menetlust nagu menetlus apellatsioonikomitees, mille eesmärk on lasta erapooletul ja asjassepuutuva teenistuja talituse välisel organil kontrollida hindamisaruande seaduslikkust ja olenevalt olukorrast saavutada isegi selle täielik muutmine, kuna apellatsioonikomitee saab hindaja antud hinnangu tervikuna asendada iseenda omaga.

Teine menetlus, mille kohaselt panga teenistujad saavad vaidlustada nende huve kahjustava akti, on personalieeskirjade artiklis 41 ette nähtud ja reguleeritud lepitusmenetlus.

Need kaks valikulist menetlust ei ole alternatiivsed, üks ei välista teist, ning teenistuja võib neid alustada samaaegselt või eraldiseisvalt.

On nõutav, et neid panga valikulisi sisemenetlusi ei kuritarvitataks ning et nende abil ei eksitaks õiguskindluse põhimõtte vastu, mis on oluline tagatis mis tahes haldusakti puhul, mis saab tekitada oma adressaatidele õiguslikke tagajärgi.

(vt punktid 85–88)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 16.9.2013, De Nicola vs. EIP, T‑264/11 P, EU:T:2013:461, punkt 52.

2.      Euroopa Investeerimispanga teenistujatel on samamoodi nagu teistel liidu teenistujatel ja ametnikel nende ja administratsiooni vahelistes vaidlustes õigus kaheastmelisele kohtumenetlusele nende huve kahjustavate aktide seaduslikkuse kontrollimiseks. Esimeses astmes saavad nad pöörduda otse Avaliku Teenistuse Kohtusse ja teises astmes on õigusküsimustega piiratud apellatsioonkaebusega võimalik pöörduda Euroopa Liidu Üldkohtusse. Viimaseks on neil võimalik osaleda ka apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamise menetluses, kuigi see menetlus saab toimuda ainult Euroopa Liidu Kohtu algatusel ning kuulub viimati nimetatud kohtu ainupäevusse ega ole seega poolte käsutuses. Tuleb siiski märkida, et võimalik kohtuotsus, mille Euroopa Kohus teeb Euroopa Liidu Üldkohtu poolt apellatsiooniastmes tehtud otsust uuesti läbi vaadates, kujutab endast vaidlusaluse haldusakti seaduslikkuse ülimat kontrolli, teenides seeläbi lõppastmes poolte huve.

Õiguskindluse põhimõtte järgimise osas ei sisalda aga ei panga toimimist reguleerivad liidu esmase õiguse sätted ega panga personalieeskirjad selliseid sätteid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu personalieeskirjade artiklites 90 ja 91, milles on sätestatud õigustlõpetavad tähtajad huve kahjustavate panga aktide vaidlustamiseks liidu kohtus, mille tulemusel võib kõnealuse huve kahjustava akti selle tähtaja lõppemisel põhimõtteliselt lõplikuks lugeda.

Panga ja tema teenistuja vahelises vaidluses töötajate hindamise üle võib mõistlikuks ajaks lugeda rohkem kui kahekuulise ajavahemiku, mis alates huve kahjustava akti asjassepuutuvale teenistujale teatavakstegemisest kulus Avaliku Teenistuse Kohtule hagi esitamiseks, kuid seda siiski tingimusel, et esiteks oli nimetatud teenistuja selle akti vastu alustanud mõistliku aja jooksul menetlust apellatsioonikomitees, ja/või et teiseks oli huvitatud isik esitanud mõistliku aja jooksul lepitustaotluse, kusjuures selle küsimuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta juhtumi kõiki asjaolusid.

(vt punktid 89–91)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 16.9.2013, De Nicola vs. EIP, T‑264/11 P, EU:T:2013:461, punkt 52.