Language of document : ECLI:EU:F:2015:156

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

17. detsember 2015

Kohtuasi F‑94/14

Carlos Bowles

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP töötajad – Personalikomitee liikmed – Töötasu – Palk – Palga täiendav tõstmine – Saamise tingimustele vastavus

Ese:      Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega C. Bowles palub sisuliselt esiteks tühistada otsuse, millega Euroopa Keskpank (EKP) keeldus hageja 2014. aasta palka täiendavalt tõstmast, ja teiseks hüvitada talle tema hinnangul tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.

Otsus:      Tühistada Euroopa Keskpanga juhatuse 25. veebruari 2014. aasta otsus C. Bowles’i palka 2014. aastal täiendavalt mitte tõsta. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Keskpanga kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja C. Bowlesi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Euroopa Keskpanga teenistujad – Erikaebus – Hagi erikaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Vastuvõetavus

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 41)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Töötasu – Palga täiendav tõstmine – Saamise tingimused – Kogu vaadeldava ajavahemiku jooksul töötajate esindaja ülesannetes tegutsenud töötaja jaoks täielik võimatus seda saada –Lubamatus – Õiguse võrdsele kohtlemisele rikkumine

(Euroopa Liidu Põhiõiguste harta, artiklid 20, 21, 27 ja  28; Euroopa Keskpanga ringkiri nr 1/2011, artikli 2 lõige 3)

1.      Euroopa Keskpanga personalikomitee liikme esitatud hagis sisalduvaid nõudeid tema erikaebuse rahuldatama jätmise otsuse peale ei ole alust analüüsida eraldi, kuna arvestades, et nendel otsustel puudub autonoomne sisu, on niisuguste nõuete ainus tulemus hagi esitamine liidu kohtule isiku huve kahjustavate aktide peale, mille peale esitati kohtueelse menetluse taotlus.

(vt punkt 32)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 17.1.1989, Vainker vs. parlament, 293/87, EU:C:1989:8, punkt 8.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 18.5.2006, Corvoisier jt vs. EKP, F‑13/05, EU:F:2006:35, punkt 25.

2.      Seoses Euroopa Keskpanga personalikomitee niisuguste liikmete palga täiendava tõstmisega, kelle sooritus on hinnatud suurepäraseks palga täiendava tõstmise otsusele eelnenud kolmest aastast kahe puhul, on palga tõstmist käsitleva haldusringkirja nr 1/2011 artikli 2 lõige 3 õigusvastane osas, milles see diskrimineerib töötajate esindajat seeläbi, et tal on täiesti võimatu saavutada teist suurepärase sooritusega aastat, kuna ta oli kolmel kõnealusel aastal täistööajaga tegev töötajate esindajana. Siinjuures ei ole võimalik tulemuslikult väita, et asjaolu, et asjassepuutuv isik kasutas oma õigust tööst vabastusele töötajate esindajana tegutsemiseks, on tema isiklik valik. Õigus nõuda tööst vabastamist töötajate esindajana tegutsemiseks on nimelt põhiõigus, nagu tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 27 ja 28.

Lisaks ei saa põhiõigust võrdsele kohtlemisele, mis on ette nähtud harta artiklites 20 ja 21, piirata normidega, mis seavad töötajate esindajad ebasoodsasse olukorda ja diskrimineerivad neid teiste töötajatega võrreldes, samas kui need piirangud ei ole vajalikud ega vasta üldistest huvidest lähtuvatele eesmärkidele ega vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi või vabadusi.

Kuna aga töötajate esindaja ja töötaja olukord on faktiliselt erinev, siis ei tohi neid käsitleda võrdselt ning nende suhtes võib kohaldada üksnes selliseid palga täiendava tõstmise tingimusi, mis võtavad arvesse töötaja ja töötajate esindajate staatuse erinevusi, võimaldades viimastel sarnaselt ülejäänud töötajatega saavutada kolme aasta jooksul teise suurepärase sooritusega aasta isegi juhul, kui nad otsustavad tegutseda personalikomitees täistööajaga ja rohkem kui ühe aasta jooksul.

(vt punktid 51–54 ja 60)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 14.9.2010, Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon, C‑550/07 P, EU:C:2010:512, punktid 54 ja 55 ja seal viidatud kohtupraktika.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 2.12.2014, Migliore vs. komisjon, F‑110/13, EU:F:2014:257, punkt 40.