Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Kehl (Saksamaa) 18. juulil 2019 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: FU

(kohtuasi C-554/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Kehl

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

FU

Eelotsuse küsimused

1.    Kas ELTL artikli 67 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)1 , artikleid 22 ja 23 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad asjaomase liikmesriigi politseiasutustele pädevuse kontrollida kõiki isikuid – olenemata isiku käitumisest ja eriasjaolude olemasolust – alal, mis jääb liikmesriigi ja 19. juunil 1990 Schengenis (Luxembourg) allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, osalisriikide maismaapiiri ja sealt 30 kilomeetri kaugusel oleva piirjoone vahele,, et ennetada või takistada ebaseaduslikku sisenemist selle liikmesriigi territooriumile või ebaseaduslikku viibimist selle liikmesriigi territooriumil või hoida ära teatavaid piiri puutumatuse vastu suunatud süütegusid, ning mida on ministri määrusega täiendatud järgmiselt:

,,a)    Piiriülene kuritegevus on dünaamiline (ajaliselt, lokaalselt ja eri sõiduvahendeid kasutades) ning seetõttu peab politseil olema selle vastu võitlemisel pädevus tegutseda paindlikult. Selle pädevuse teostamisega soovitakse piiriülest kuritegevust lõppkokkuvõttes ennetada või takistada;

b)    Kontrollimeetmed peavad jääma Schengeni piirieeskirjade artikli 21 punktis a täpselt määratletud kriteeriumide raamistikku. Need peavad olema kavandatud nii, et need selgelt erinevad välispiiridel teostatavatest korrapärastest isikukontrollidest ja ei oma samaväärset toimet piirikontrollidega. Kontrollimeetmete rakendamine peab omakorda toimuma raamistikus, mis tagab, et intensiivsuse ja sageduse poolest ei ole kõnealused kontrollimeetmed samaväärsed piiril teostatavate kontrollidega.

c)    Kõnealune raamistik on järgmine:

Kontrollimeetmed ei ole püsivad, vaid neid rakendatakse ebakorrapäraselt eri aegadel, eri kohtades ning pisteliselt, arvestades liiklustihedust.

Kontrollimeetmeid ei võeta mitte ainult seoses piiriületustega. Neid rakendatakse pidevalt ajakohastatud teabe ja/või (piiri)politsei kogemuse alusel, mille omandavad piiripolitseitalitused enda või teiste asutuste käsutuses olevate andmete põhjal. Seepärast on piiriülest kuritegevust puudutav üldine või konkreetne politseiteave ja/või -kogemus, näiteks teave sageli kasutatud liiklusvahendite ja -teede ning teatavate käitumisviiside kohta, samuti enda allikatest või teistelt asutustelt pärineva piiriülest kuritegevust puudutava teabe analüüs alus politseimeetmete kohaldamiseks ning nende intensiivsuse ja sageduse määramiseks.

Kontrollimeetmete kavandamine on korrapärase teenistus- ja erijärelevalve ese. Põhimõttelised normid sisalduvad föderaalministeeriumide ühise töökorra (Gemeinsame Geschäftsordnung der Bundesministerien (GGO)) § 3 lõike 1 neljandas lauses ning föderaalministeeriumide asjaomase valdkonna erijärelevalve teostamise põhimõtetes (Grundsätze zur Ausübung der Fachaufsicht der Bundesministerien über den Geschäftsbereich). Nimetatud põhimõtteid on föderaalpolitseiga seonduvas osas täpsustatud dokumendis „Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi teenistus- ja erijärelevalvet föderaalpolitsei üle reguleerivad lisasätted“ („Ergänzende Bestimmungen zur Ausübung der Dienst- und Fachaufsicht des BMI über die Bundespolizei“). Saksamaa Liitvabariigi politseiamet (Bundespolizeipräsidium) ja sellele alluvad asutused ning talitused reguleerivad teenistus- ja erijärelevalve teostamist enda töökordadega ja viivad seda ellu enda kontseptsioonide alusel.

d)    Mitmekordsete kontrollide vältimiseks tuleb kontrollimeetmed võimaluse korral kooskõlastada teiste asutustega või rakendada neid ühise koostöö käigus.“?

2.    Kas Euroopa Liidu õigust, eelkõige ELL artikli 4 lõike 3 teist lõiku, ELTL artikli 197 lõiget 1 ja ELTL artikli 291 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses on algusest peale või pärast kohtu alla andmise huvi ja süüdistatava huvi omavahelist kaalumist keelatud kasutada teavet ja tõendeid, mille kogus politsei, viies süüdistatava suhtes läbi ELTL artikli 67 lõikega 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), artiklitega 22 ja 23 vastuolus oleva kontrolli?

____________

1 ELT 2016, L 77, lk 1.