Language of document :

Scandlines Danmark ApS-i ja Scandlines Deutschland GmbH 25. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-630/15: Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland versus komisjon

(kohtuasi C-174/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Scandlines Danmark ApS ja Scandlines Deutschland GmbH (esindaja: advokat L. Sandberg-Mørch)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Taani Kuningriik, Föreningen Svensk Sjöfart, Naturschutzbund Deutschland (NABU) eV

Apellantide nõuded

Tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-630/15 osas, milles see lükkas tagasi apellantide väited, et A/S Femern Landanlægi suhtes võetud meetmed kujutavad endast abi; et tagamaaga ühenduse loomise kulud ei ole kõlblikud Femern A/S-ile antud abi kokkusobivuse seisukohast; et Femern A/S-i suhtes võetud meetmetel ei ole ergutavat mõju; et faktidel põhinev analüüs on ebaseaduslik; et Femern A/S-i suhtes võetud meetmed ei moonuta põhjendamatult konkurentsi; ja et apellantide uued väited olid vastuvõetamatud.

Mõista apellantide kohtukulud välja vastustajalt ja jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid põhjendavad vaidlustatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebust seitsme väitega:

Esiteks, rikkudes ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja -laenud raudteeühenduse loomiseks Taani tagamaaga ei moonutanud konkurentsi, kuna asjaomane turg ei ole konkurentsile avatud.

Apellandid väidavad, et Üldkohtu väär järeldus põhineb neljal õigusnormi rikkumisel, millele vastavad neli järgmist väiteosa:

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja –laenud ei kahjusta konkurentsi, kuigi püsiühendus (mida opereerib Femern A/S) ja raudteeühendus Taani tagamaaga (mida opereerib Femern Landanlæg) koos moodustavad ühe integreeritud projekti ja Femern A/S-ile antud riigigarantiid ja –laenud on juba konkurentsi moonutanud.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et raudteeinfrastruktuuri käitamine Taanis ei ole de lege konkurentsile avatud.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et raudteeinfrastruktuuri käitamine Taanis ei ole de facto konkurentsile avatud.

Raudteeinfrastruktuuri ehitamise ja hooldamise turud, mis on konkurentsile avatud, on eraldiseisvad raudteeinfrastruktuuri kitsas tähenduses juhtimise ja käitamise turust.

Teiseks, rikkudes ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja -laenud raudteeühenduse rahastamiseks Taani tagamaaga ei kahjustanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kolmandaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et raudteeühenduse kulud tagamaaga võib lisada maksimaalse lubatud abi arvutusse seoses püsiühendusega (kokkusobivuse analüüsi raames), kuigi Üldkohtu hinnangul ei kujuta rongiühendusele tagamaaga antud vahendid endast riigiabi.

Neljandaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta otsustas, et Femern A/S-ile antud abil oli ergutav mõju;

Viiendaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta otsustas, et Taani ametivõimud olid esitanud piisava faktipõhise ülevaate protsessi kulgemisest, et saak hinnata abi vajadust.

Kuuendaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et Femern A/S-ile antud abi ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

Seitsmendaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta lükkas tagasi apellantide uued väited, mis puudutasid täiendavaid ehitusmeetmeid, põhjendusel, et need ei olnud komisjoni 23. juuli 2015. aasta otsusega lubatud.

____________