Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal du travail francophone de Bruxelles (Belgia) 27. juulil 2020 – L.F. versus S.C.R.L.
(kohtuasi C-344/20)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal du travail francophone de Bruxelles
Põhikohtuasja pooled
Hageja: L.F.
Kostja: S.C.R.L.
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,1 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et usutunnistus ja veendumused on ühe ja sama kaitstud kriteeriumi kaks tahku, või vastupidi nii, et usutunnistus ja veendumused kujutavad endast kahte eraldiseisvat kriteeriumi, mis on ühelt poolt usutunnistuse kriteerium, sealhulgas sellega seotud veendumused, ja teiselt poolt mis tahes veendumuste kriteerium?
2. Juhul kui nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et usutunnistus ja veendumused on ühe ja sama kaitstud kriteeriumi kaks tahku, siis kas see takistab liikmesriigi kohtul tõlgendada sama direktiivi artikli 8 alusel ja selleks, et hoida ära diskrimineerimiskeelu pakutava kaitse taseme alandamist, riigisisest õigusnormi, nagu seda on 10. mai 2007. aasta seaduse, mis käsitleb võitlust teatud diskrimineerimise vormide vastu, artikli 4 punkt 4, jätkuvalt nii, et usulised, filosoofilised ja poliitilised veendumused kujutavad endast eraldiseisvaid kaitstud kriteeriume?
3. Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõike 2 punkti a võib tõlgendada nii, et äriühingu tööeeskirjas sisalduv ettekirjutus, mis keelab töötajatel „väljendada kuidagi, ei sõnades, riietusega ega muul viisil oma mis tahes usulisi, filosoofilisi või poliitilisi veendumusi“, kujutab endast otsest diskrimineerimist, kui selle sise-eeskirja konkreetsest rakendamisest ilmneb, et:
töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes nähtavat (alatooniga) tunnust, antud juhul pearätti, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kes ei tunnista ühtegi usku, ei oma ühtegi filosoofilist veendumust ega oma ühtegi poliitilist kuuluvust ning kellel seetõttu ei ole mingit vajadust kanda mis tahes poliitilist, filosoofilist ega religioosset tunnust?
töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes nähtavat (alatooniga) tunnust, antud juhul pearätti, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kellel on mingi filosoofiline või poliitiline veendumus, kuid kelle vajadus seda avalikult kuulutada nähtavat (alatooniga) tunnust kandes on väiksem või isegi olematu?
töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes nähtavat (alatooniga) tunnust, antud juhul pearätti, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kes tunnistab teist usku või isegi sama usku, kuid kelle vajadus seda avalikult kuulutada nähtavat (alatooniga) tunnust kandes on väiksem või isegi olematu?
eeldades, et veendumus ei pruugi tingimata olla usulist, filosoofilist või poliitilist laadi ja et see võib olla muust kategooriast (kunstiline, esteetiline, spordialane, muusikaline jne), siis töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes nähtavat (alatooniga) tunnust, antud juhul pearätti, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kellel on muu veendumus kui usuline, filosoofiline või poliitiline veendumus ning kes kuulutab seda riietusega?
lähtudes põhimõttest, et usuliste veendumuste kuulutamise vabaduse negatiivne aspekt tähendab ka seda, et isikut ei saa sundida avaldama oma usulist kuuluvust või usulisi veendumusi, siis töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes pearätti, mis ei ole iseenesest selle usutunnistuse ühemõtteline sümbol, kuna teine töötaja võib otsustada seda kanda esteetilistel ja kultuurilistel või isegi tervislikel põhjustel ning et see ei erine tingimata harilikust bandana-rätikust, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kes kuulutab oma usulist, filosoofilist või poliitilist veendumust sõnades, sest pearätti kandva töötaja puhul rikutakse sellega usuvabadust veelgi sügavamalt EIÕK artikli 9 lõike 1 kohaselt, arvestades, et välja arvatud juhul, kui lasta eelarvamustel võimutseda, ei ole pearäti veendumust väljendav tähendus ilmselge ja võib ilmneda kõige sagedamini üksnes siis, kui selle kandja on sunnitud oma põhjused tööandjale teatavaks tegema?
töötajat, kes soovib kasutada oma usuvabadust, kandes nähtavat (alatooniga) tunnust, antud juhul pearätti, koheldakse vähem soodsalt kui teist töötajat, kes tunnistab sama usku ja kes otsustab seda kuulutada habet kandes (asjaolu, mis ei ole vastupidi riietusega kuulutamisele sise-eeskirjas sõnaselgelt keelatud)?
____________
1 EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.