AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2010

Kohtuasi F‑13/09

Josefina Peláez Jimeno

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Eelnev kaebus – Kaebuse esitamise tähtaeg – Hilinemine – Tõend – Endine ajutine teenistuja – Ametnikuks nimetamine – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 4 – Võrdne kohtlemine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. Peláez Jimeno palub tühistada parlamendi 8. veebruari 2008. aasta otsuse, millega ta võeti tööle katseajal oleva ametnikuna, osas, milles ta määrati selle otsusega palgaastme AST 1 järku 5, ning parlamendi 12. novembri 2008. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud vaie.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus – Tõendamiskoormis

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 1; XIII lisa artikli 5 lõiked 2 ja 4, artikli 12 lõige 3 ning artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Pool, kes tugineb vaide või hagi esitamise tähtaja ületamisele, peab tõendama kuupäeva, mil nimetatud tähtaeg hakkas kulgema ning seda tõendit ei saa korvata muude asjaoludega, mille alusel võiks arvata, et hageja sai kirja varem, kui ta väidab. Asjaolu, et asjaomane ametnik on olnud oma töökohas, ei võimalda vaidlustatud otsuse kättesaamist tunnistava dokumendi puudumisel piisavalt kindlalt järeldada, et asjaomane isik sai tegelikult sellest otsusest teada, ning seega ei ole see võrdsustatav tõendiga.

(vt punkt 24)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. märts 1991, kohtuasi T‑1/90: Mérez-Mínguez Casariego vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑143, punkt 37); 17. jaanuar 2001, kohtuasi T‑14/99: Kraus vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑7 ja II‑39, punkt 22); 27. september 2002, kohtuasi T‑254/01: Di Pietro vs. kontrollikoda (EKL AT 2002, lk I‑A‑177 ja II‑929, punktid 19, 22 ja 25–27).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. aprill 2007, kohtuasi F‑71/06: Lebedef-Caponi vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑115 ja II‑A‑1‑629, punktid 29, 31 ja 34).

2.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 4 viitab ajutistele teenistujatele, kes on kantud „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu” ja „sisekonkursi[…] [läbinud] kandidaatide loetellu”. Kuigi „ühest kategooriast teise üleviimise” konkurss on olemuselt samuti sisekonkurss, tuleb seda sätet tõlgendada nii, et tagataks selle kasulik mõju, vältides võimalikul määral tõlgendust, mis viiks järelduseni, et see säte on üleliigne. Ilmneb, et seadusandja pidas „sisekonkursi” all silmas alaliselt ametisse nimetamise konkursse, mille eesmärk on kõiki Euroopa avalikule teenistusele juurdepääsu kohta käivaid personalieeskirjade sätteid järgides võimaldada nende teenistujate töölevõtmist ametnikena, kellel on juba institutsioonis töötamise teatud kogemus ning kes on osutunud võimeliseks täitma täitmisele kuuluvaid ametikohti. Seda tõlgendust toetab personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2, milles on nimetatud ainult ametnikke, kes on kantud „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu”, ilma et mainitaks ametnikke, kes on kantud „sisekonkursi[…] [läbinud] kandidaatide loetellu”. Selline viide oleks olnud põhjendamatu, kuna see ei käsitle täpsemalt nende teenistujate alaliselt ametisse nimetamist, kes juba on ametnikud.

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks on vaja, et toimuks üleminek „varasemast kategooriast” „uude kategooriasse”, kas siis sellise konkursi tulemusel, mille alusel koostati „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetelu”, või siis alaliselt ametisse nimetamise sisekonkursi tulemusel, mis on toonud kaasa sellise ühest kategooriast teise ülemineku. Nii on seadusandja oma laia kaalutlusõiguse raames, mis tal on üleminekusätete ning palgaastme ja ‑järgu määramise vallas, kõrvale kaldunud üldreeglist uute töölevõetud ametnike palgaastme ja ‑järgu määramise kohta, mis on välja toodud personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1, mida täiendavad personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 või artikli 13 lõige 1, mis käsitlevad konkursi edukalt läbinud isikuid, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 ning pärast 1. maid 2006, ning on jätnud õiguse määrata konkursiteates nimetatud palgaastmest erinevale palgaastmele teenistujad, kes on tööle võetud katseajal olevate ametnikena ning kellel on juba institutsioonis töötamise teatud kogemus ning kes on pärast eespool nimetatud konkursse osutunud võimeliseks täitma kõrgema kategooria ametikohti.

(vt punktid 40, 41, 46 ja 47)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. märts 1997, liidetud kohtuasjad T‑40/96 ja T‑55/96: de Kerros ja Kohn-Bergé vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑47 ja II‑135, punktid 45 ja 46); 12. november 1998, kohtuasi T‑294/97: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑601 ja II‑1819, punkt 51).