AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

26. mai 2011

Kohtuasi F‑83/09

Andreas Kalmár

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Töölepingu ülesütlemine – Tühistamise nõue – Töötasu maksmine – Tühistamisotsuse mõju

Ese:      Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel esitatud hagi, millega A. Kalmár palub tühistada Europoli direktori 4. veebruari 2009. aasta otsus öelda üles A. Kalmári tähtajaline tööleping ja 24. veebruari 2009. aasta otsus, millega ta vabastati kohustusest täita oma ülesandeid etteteatamistähtaja jooksul. Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul samuti ta tööle ennistada ja mõista Europolilt talle välja töötasu tema lepingu ülesütlemisest arvates ning 25 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Otsus:      Tühistada Europoli direktori 4. veebruari 2009. aasta otsus öelda üles hageja tähtajaline tööleping, 24. veebruari 2009. aasta otsus, millega Europoli direktor vabastas hageja kohustusest täita oma ülesandeid etteteatamistähtaja jooksul, ning 18. juuli 2009. aasta otsus, millega tema kaebus jäeti rahuldamata. Mõista Europolilt hageja kasuks välja 5000 euro suurune summa kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta Europoli kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Huve kahjustav akt – Kaebuse otsene tagasilükkamise otsus – Pärast varasema otsuse uuesti läbi vaatamist tehtud otsus – Vastuvõetavus – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Ese – Ettekirjutus administratsioonile – Vastuvõetamatus

(Europoli personalieeskirjad, artikkel 93)

3.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Teenistuja haldusseisundit mõjutav otsus – Tähtajalise töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine – Õiguspärasus – Tingimused

(Europoli personalieeskirjad, artikli 94 lõike 1 punkt b)

4.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud akti selline tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist – Teenistuja töölepingu õigusvastane ülesütlemine eritingimustel

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 93 ja 94)

5.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetavuse tingimused

(Europoli personalieeskirjad, artikli 92 lõige 1)

6.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahaline vaidlus Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 tähenduses – Mõiste

(Europoli personalieeskirjad, artikli 93 lõige 1)

7.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Teenistuja töölepingu ülesütlemise otsuse tühistamine menetlusnormide rikkumise tõttu – Viga parandava otsuse vastuvõtmine – Uue otsuse tagasiulatuv jõud – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikkel 266)

1.      Kaebuse otsene tagasilükkamise otsus, milles on piirdutud üksikasjaliku ülevaatega varasema otsuse kinnitamise põhjustest, lisades vaid täiendavaid täpsustusi, ei kujuta endast isikut kahjustavat meedet, mistõttu selleks, et administratsiooni põhjused konkreetselt kindlaks teha, tuleb lähtuda esialgsest ja kaebuse tagasilükkamise otsusest nende koosmõjus.

(vt punkt 33)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. juuni 2004, kohtuasi T‑258/01: Eveillard vs. komisjon (punkt 31); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (punkt 65).

2.      Personalieeskirjade artikli 93 alusel esitatud hagi raames ei saa kohus administratsiooni pädevusse sekkumata teha põhimõttelisi avaldusi või tõdemusi ega ettekirjutusi Europolile.

(vt punkt 35)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 1991, kohtuasi T‑156/89: Valverde Mordt vs. Euroopa Kohus (punkt 150).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2009, kohtuasi F‑65/07: Aayhan jt vs. parlament (punkt 52).

3.      Ametniku suhtes saab õiguspäraselt meetmeid võtta üksnes eelnevalt tuvastatud faktiliste asjaolude alusel. Lisaks on kõik asutused kohustatud tegema otsuseid informeeritult ja alles pärast kõigi asjakohaste asjaolude üksikasjalikku läbivaatamist, mida tuleb teha hoolsalt ja erapooletult. Need nõuded kehtivad ka teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse suhtes, kui ta kasutab Europoli personalieeskirjade artikli 94 lõike 1 punktis b sätestatud pädevust öelda tähtajalise töölepinguga teenistuja tööleping üles ennetähtaegselt.

Seetõttu, kui Avaliku Teenistuse Kohus nõustub väitega, mille kohaselt tehti vigu nende faktiliste asjaolude tuvastamisel, mis olid üldiselt ametniku või teenistuja suhtes võetud meetme põhjendamise aluseks, tuleb selle meetme ette näinud otsus tervikuna tühistada, arvestades selle terviklikkust ja jagamatust.

(vt punktid 63, 64 ja 76)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑78/92: Perakis vs. parlament (punktid 15 ja 16); 16. oktoober 1998, kohtuasi T‑40/95: V vs. komisjon (punkt 49); 8. mai 2001, kohtuasi T‑182/99: Caravelis vs. parlament (punkt 32); 30. juuni 2005, kohtuasi T‑347/03: Branco vs. komisjon (punkt 108); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑413/03: Shandong Reipu Biochemicals vs. nõukogu (punkt 63).

4.      Õigusvastase akti tühistamine võib iseenesest olla sobiv ja põhimõtteliselt piisav, et hüvitada mittevaraline kahju, mille see akt võib olla tekitanud. Kuigi igasugune vallandamine iseenesest tekitab vallandatud isikus tõrjutuse tunde, frustratsiooni ja teadmatuse tuleviku ees, saab alles eriliste asjaolude esinedes tõdeda, et tööandja õigusvastane tegevus mõjutas teenistujat psühholoogiliselt enam kui see, mida vallandatud isik tavapäraselt tunneb, ja et asjaomasel isikul on õigus saada hüvitis mittevaralise kahju eest.

(vt punkt 81)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2010, kohtuasi F‑87/08: Schuerings vs. ETF (punkt 73, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse; kohtuasi T‑107/11 P) ja kohtuasi F‑88/08: Vandeuren vs. ETF (punkt 73, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse; kohtuasi T‑108/11 P).

5.      Kui Europoli teenistuja soovib oma kahju hüvitamise nõuete osas tugineda vaidlustatud otsustest eraldiseisvatele toimingutele, oleks ta pidanud enne kaebust esitama kahju hüvitamise nõude Europoli personalieeskirjade artikli 92 lõike 1 alusel.

(vt punkt 84)

6.      Nõue, millega taotletakse, et Europol maksaks teenistujale rahasumma, mis viimase hinnangul tuleb talle Europoli personalieeskirjade alusel välja maksta, on hõlmatud mõistega „rahalised vaidlused” nende personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 tähenduses, eristudes kahju hüvitamise hagidest, mille teenistujad on esitanud Europoli vastu ning millega taotletakse kahju hüvitamist.

(vt punkt 87)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (punktid 65, 67 ja 68).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2 juuli 2009, kohtuasi F‑49/08: Giannini vs. komisjon (punktid 39–42).

7.      Pärast seda, kui liidu kohus on tühistanud töölepingu ülesütlemise otsuse, on kostjaks olev institutsioon kohustatud võtma kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed, lähtudes tagasiulatuva jõuga tühistamise korral kuupäevast, mil hageja töölepingu ülesütlemise otsus tehti.

Kui sellisel juhul on hagejal tähtajaline tööleping, siis tuleks institutsioonil tema olukorra taastamiseks põhimõtteliselt maksta talle vahe selle töötasu, mida ta oleks saanud nõuda, kui ta oleks institutsioonis edasi töötanud, ja selle tasu või töötushüvitiste summa vahel, mis ta oleks töölepingu ülesütlemise kuupäevast töölepingu reeglipärase lõppemise kuupäevani tegelikkuses saanud.

Sellegipoolest, kui töölepingu ülesütlemise otsus tühistati, sest institutsioon ei teostanud hoolsalt faktiliste asjaolude terviklikku ja üksikasjalikku läbivaatamist, ei saa igal juhul välistada, et institutsioon leiab, et ta saab hageja töölepingu ülesütlemise otsuse uuesti teha pärast seda, kui on toimiku uuesti täielikult ja üksikasjalikult läbi vaadanud, võttes arvesse tühistamisotsuse põhjendusi. Peale selle, kuna väide, millega kohus nõustus, puudutab menetlusnormide rikkumist, ei saa isegi täiesti välistada, et institutsioon teeb uue otsuse tagasiulatuva jõuga, kuna see oleks vajalik asjaomase meetme eesmärgi saavutamiseks ja see ei rikuks asjaomase isiku õiguspärast ootust.

Järelikult liidu kohus, kes ei saa asendada institutsiooni hinnangut enda hinnanguga, ei saa mõista institutsioonilt välja hageja töötasu alates kuupäevast, mil hageja leping alusetult üles öeldi, sest vastasel juhul otsustaks ta ette institutsiooni võetava seisukoha üle.

(vt punktid 89–93)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. september 1982, kohtuasi 108/81: Amylum vs. nõukogu (punktid 4–17).

Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 1991, kohtuasi T‑26/89: de Compte vs. parlament (punkt 66); 2. mai 2006, kohtuasi T‑328/03: O2 (Germany) vs. komisjon (punkt 48); 9. september 2008, kohtuasi T‑75/06: Bayer CropScience jt vs. komisjon (punkt 63); 23. oktoober 2008, kohtuasi T‑256/07: People’s Mojahedin Organization of Iran vs. nõukogu (punkt 65).

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. mai 2009, kohtuasi F‑27/08: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 100 ja 101).