Language of document :

Euroopa Komisjoni 2. juulil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 16. mai 2019. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-836/16 ja T-624/17: Poola Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-562/19 P)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Herrmann, P.-J. Loewenthal)

Teised menetlusosalised: Poola Vabariik, Ungari

Apellandi nõuded

tühistada täies ulatuses Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 16. mai 2019. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-836/16 ja T-624/17: Poola Vabariik vs. komisjon (EU:T:2019:338); ja

jätta rahuldamata Poola Vabariigi poolt komisjoni vastu esitatud hagi kohtuasjas T-836/16, mille nõue oli tühistada komisjoni 19. septembri 2016. aasta otsus C(2016) 5596 final, millega algatati selle meetme suhtes ELTL artikli 108 lõike 2 alusel ametlik uurimismenetlus ja mis sisaldas korraldust peatada jaemüügisektori maksu kohaldamine; jätta rahuldamata Poola Vabariigi poolt komisjoni vastu esitatud hagi kohtuasjas T-624/17, mille nõue oli tühistada komisjoni 30. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2018/160 riigiabi SA.44351 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Poola andis jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksuga seoses; mõista kohtukulud nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes välja Poola Vabariigilt;

teise võimalusena, kui kaks hagi jäetakse täies ulatuses tühistamata, saata kohtuasjad tagasi Euroopa Liidu Üldkohtule uue hinnangu andmiseks nende väidete kohta, mida esimeses kohtuastmes ei uuritud ja otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulude jaotus pärast seda, kui asjas on tehtud lõplik otsus.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet.

Esimeses väites leiab komisjon, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna leidis, et Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatav maks ei ole valikuline. Üldkohus on rikkunud seega õigusnormi, mis tugineb kahele põhjendusele:

- Esiteks, vaidlustatud kohtuotsuse punktides 63–68 väitis Üldkohus ekslikult, et komisjon on teinud vea, kuna välistas võrdlussüsteemi määratlusest Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksu astmelised määrad. Erinevalt Üldkohtu väitest vastab komisjoni poolt menetluse lõpetamise otsuses võetud lähenemisviis Euroopa Kohtu praktikale. Üldkohus on seega võrdlussüsteemi kindlaksmääramisel rikkunud õigusnormi;

- Teiseks, vaidlustatud kohtuotsuse punktides 69–78 leidis Üldkohus vääralt, et komisjon ei olnud õigesti määratlenud jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksu eesmärki, mille põhjal tuleks ettevõtjate sarnasust hinnata. Euroopa Kohus on aga leidnud, et ettevõtjate sarnasuse hindamisel on asjassepuutuv üksnes meetme maksualane eesmärk, määratletuna kui kõnealuse maksu objekt ja/või maksustatav teokoosseis. Muud eesmärgid, mis on omavahel lahutamatult seotud nagu maksevõime, on asjassepuutuvad vaid sarnaste ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise objektiivse põhjenduse hindamisel. Järelikult asjaolu, et ettevõtjate sarnasuse hindamise ajal on Üldkohtu hinnangul Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksu puhul väidetavalt tegu ümberjaotamise eesmärgiga, kujutab endast õigusnormi rikkumist.

- Kolmandaks, Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–83 vääralt, et komisjon on teinud vea, kui väitis, et jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksu astmelised määrad ei ole põhjendatavad ümberjaotamise eesmärgiga. Üldkohtu väide, et Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatav maks ei ole diskrimineeriv ja sellel on ümberjaotamise eesmärk, põhineb ekslikul oletusel, et suurema tuluga (käibega) ettevõtjad on kasumlikumad kui väiksema tuluga (käibega) ettevõtjad. Seega on Üldkohus rikkunud õigusnormi, kui leidis, et ümberjaotamise eesmärk, mis ei ole jaemüügisektori suhtes kohaldatava maksuga lahutamatult seotud, võib põhjendada ettevõtjate erinevat kohtlemist. Lisaks, tuginedes sellisele väärale eeldusele, tõstis Üldkohus lubamatult asjaolu, et astmeliste maksumäärad on põhjendatud väidetava ümberjaotamise eesmärgiga, tõendamise koormuse üle liikmesriigilt komisjonile, mistõttu tuli komisjonil tõendada, et selline põhjendus puudub.

Komisjon leiab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud teises väites, et Üldkohus on rikkunud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 104–109 ELTL artikli 108 lõiget 2 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2015/1589 artikli 13 lõiget 1. Üldkohus nimelt väitis komisjoni osutatud punktides, et komisjon on teinud ilmse vea, kui otsustas algatada ametliku uurimismenetluse ja andis korralduse Poola jaemüügisektori maksu kohaldamine peatada. Üldkohus tugines oma väites ametliku uurimismenetluse lõpetamise otsuse analüüsile. Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna kohaldas sama kohtuliku kontrolli kriteeriumi nii ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kui ka lõpliku otsuse kehtivuse hindamise suhtes. Esimesena nimetatud otsuse puhul kohaldas Üldkohus nimelt tunduvalt kõrgemat kontrollikriteeriumi selle asemel, et hinnata, ega komisjonil võinud olla ilmselgeid kahtlusi kõnealuse maksu valikulisuse puudumise osas.

____________