Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie (Poola) 24. märtsil 2020 – A versus O

(kohtuasi C-143/20)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A

Kostja: O

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta1 artikli 185 lõike 3 punkti i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta2 artikli 36 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi III lisa punkti A alapunktiga 12 tuleb tõlgendada nii, et investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustuslepingute puhul, mille alusvaraks on tuletisinstrumendid (või sisseehitatud tuletisinstrumentidega struktureeritud finantsinstrumendid), on kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ kindlustust) kohustatud kindlustatud tarbijale edastama teabe alusvara (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta (ingl indication of the nature, sks Angabe der Art., pr indications sur la nature) või piisab üksnes alusvara laadi märkimisest selle instrumendi omadusi edastamata?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse, et kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ sellist kindlustust) on kohustatud edastama tarbijale teabe alusinstrumendi (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta, siis kas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõike 3 punkti i ja direktiivi 2002/83/EÜ artikli 36 lõiget 1 koostoimes selle direktiivi III lisa punkti A alapunktiga 12 tuleb tõlgendada nii, et kindlustatud isikule – tarbijale edastatav teave alusinstrumendi (tuletisinstrumendi või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrumendi) olemuse, tüübikirjelduse ja omaduste kohta peab sisaldama samasugust teavet, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ3 , artikli 19 lõikes 3 ja 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiivi 2002/92/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL4 (edaspidi „direktiiv 2014/65/EL“) artikli 24 lõikes 4, st asjakohast teavet tuletisinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate kohta, mis peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, sh eriti teavet kindlustusandja või arvutusagendi poolt kindlustuskaitseperioodil kasutatava alusinstrumendi hindamismeetodi kohta, teavet tuletisinstrumendi ja selle väljaandjaga seotud riski kohta, sh tuletisinstrumendi väärtuse muutused aja jooksul, neid muutusi määravad konkreetsed tegurid ja nende mõjutase väärtusele?

3.    Kas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 185 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustuse ja kapitalikogumiskindlustuse lepingute korral, kui kindlustuslepingu alusvaraks on tuletisinstrument (või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud finantsinstrument), on kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ kindlustust) kohustatud edastama tarbijale – kindlustatud isikule samasuguse teabe, nagu on nõutud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikes 3 ja direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 4, st asjakohase teabe tuletisinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate kohta, mis peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse, või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, sh eriti teabe kindlustusandja või arvutusagendi poolt kindlustuskaitseperioodil kasutatava alusinstrumendi hindamismetoodika kohta, teabe tuletisinstrumendi ja selle väljaandjaga seotud riski kohta, sh tuletisinstrumendi väärtuse muutused aja jooksul, neid muutusi määravad konkreetsed tegurid ja nende mõjutase väärtusele?

4.    Kui teisele või kolmandale (või mõlemale) küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas olukorras, kus investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust pakkuv kindlustusandja või kindlustusvõtja ei ole kindlustust pakkudes edastanud tarbijale – kindlustatud isikule (teises ja kolmandas küsimuses osutatud) nõutud teavet, on tegemist ebaausa kaubandustavaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/20045 , ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

5.    Kui nii teisele kui ka kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas olukorras, kus kindlustusandja või kindlustusvõtja (kes pakub sellist kindlustust, turustab kindlustustoodet, „müüb“ investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust), ei ole tarbijat selgelt teavitanud sellest, et investeerimisfondi (kapitalikogumisfondi) vahendid investeeritakse tuletisinstrumentidesse (või sisseehitatud tuletisinstrumentidega struktureeritud toodetesse), on tegemist ebaausa kaubandustavaga ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 5 tähenduses ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

6.    Kui nii teisele kui ka kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas olukorras, kus investeerimisriskiga (kapitalikogumisega) elukindlustust pakkuv kindlustusandja või kindlustusvõtja ei selgita tarbijale üksikasjalikult selle instrumendi täpseid omadusi, millesse investeerimisfondi (kapitalikogumisfondi) vahendid investeeritakse, mis hõlmab teavet sellise instrumendi toimimispõhimõtete kohta olukorras, kus tegemist on tuletisinstrumendiga (või sisseehitatud tuletisinstrumendiga struktureeritud instrumendiga), on tegemist ebaausa kaubandustavaga ebaausate kaubandustavade direktiivi artikli 5 tähenduses ning kas nõutud teabe esitamata jätmine on eksitav kaubandustava kõnealuse direktiivi artikli 7 tähenduses?

____________

1 ELT 2009, L 335, lk 1.

2 EÜT 2002, L 345, lk 1; ELT eriväljaanne 06/06, lk 3.

3 ELT 2004, L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 263.

4 ELT 2014, L 173, lk 349.

5 ELT 2005, L 149, lk 22.