Language of document : ECLI:EU:F:2011:174

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2011

Kohtuasi F‑121/10

Michael Heath

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP personal – Pensioniskeem – Pensioniplaan – Pensionide iga‑aastane tõstmine – Ühtlustatud tarbijahinnaindeksid – Pensioniplaani aktuaari arvamus – Konsulteerimine personalikomiteega – Konsulteerimine järelevalvekomiteega – Õigus kollektiivläbirääkimistele

Ese:      Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega M. Heath palub tühistada tema 2010. aasta jaanuari ja järgmiste kuude pensioniteatised osas, milles neis kohaldatakse iga-aastast 0,6% tõusu 2010. aasta pensionide kohandamise järel, ja sisuliselt nõue mõista Euroopa Keskpangalt (EKP) välja kohaldatud pensionitõusu ja talle tegelikult maksmisele kuuluva pensioni vahe, ning 5000 eurot varalise kahju eest, mis talle väidetavalt tekitati tema ostujõu vähenemise tõttu, ning 5000 eurot väidetava mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Administratsiooni aktid – Ajutised aktid – Aktid, millel võivad olla õiguslikud tagajärjed

2.      Ametnikud – Põhimõtted – Õiguskindlus – Ulatus

3.      Ametnikud – Hagi – Väited – Väide, millega seatakse kahtluse alla vaidlustatud otsuse aluseks olnud tehniline arvamus – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

4.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Pensionid – Iga-aastane tõstmine – Pensioniplaani aktuaari arvamus

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, III lisa artikli 17 lõige 7)

5.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Personalikomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Pensionide iga-aastane tõstmine – Väljaarvamine

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artiklid 48 ja 49, III lisa artikli 17 lõige 7)

6.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Esindamine – Pensioniplaani järelevalvekomitee – Kohustuslik konsulteerimine – Ulatus – Pensionide iga-aastane tõstmine – Väljaarvamine – Õigus saada pensioniplaani aktuaari arvamus fondi finantsolukorra kohta – Puudumine

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, III lisa artikli 6 lõike 8 teine lõik ja artikli 17 lõige 7)

7.      Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Ühinemisvabadus – Ulatus –Kollektiivläbirääkimiste kohustus – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 28)

8.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue – Tühistamistaotluse tagasilükkamine – Kahju hüvitamise nõude vastuvõetavuse tingimused

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Akt, isegi kui see on ajutine, tekitab õiguslikke tagajärgi selle jõusoleku ajal, kui selle vastuvõtmise eesmärk on muuta selgelt asjaomaste isikute õiguslikku seisundit.

(vt punkt 66)

2.      Kuigi õiguskindluse põhimõte nõuab administratsioonilt piisavalt selgete õigusnormide vastuvõtmist selleks, et õigussubjektid saaksid üheselt teada, millised on nende õigused ja kohustused, ning tegutseda sellest lähtuvalt, ei pane see administratsioonile siiski kohustust piirata kaalutlusõigust võttes vastu rakendusmeetmeid, mille eesmärk on määratleda, kuidas ta kavatseb tulevikus seda kaalutlusõigust rakendada.

(vt punkt 88)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. aprill 2005, kohtuasi C‑110/03: Belgia vs. komisjon (punkt 30).

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. september 2011, kohtuasi F‑98/09: Whitehead vs. EKP (punkt 59).

3.      Mis puudutab tehnilist arvamust, siis liidu kohtu kontroll on piiratud selle kindlaks tegemisega, kas arvamuse on andnud nõuetekohaselt konsulteeritud ekspert, kas see arvamus põhineb sisuliselt õigetel faktilistel asjaoludel, kas need asjaolud on eksperdi järelduste aluseks ning kas nimetatud arvamus sisaldab põhjendust, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata selles arvamuses sisalduvate järelduste aluseks olevaid kaalutlusi ning teha seal sisalduvate tuvastuste ja järelduste vahel kindlaks arusaadava seose, kuid see kontroll ei saa hõlmata ühe või teise faktori arvessevõtmise või ühe või teise arvutusmeetodi rakendamise sobilikkust, kui valitud faktor või meetod on asjakohased.

(vt punkt 90)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 16. juuni 2000, kohtuasi T‑84/98: C vs. nõukogu (punkt 43).

4.      Mis puudutab Euroopa Keskpanga endiste töötajate pensionide iga-aastast tõstmist, siis pensioniplaani aktuaarile ei saa ette heita, et ta ei lisanud juhatusele adresseeritud arvamusele hinnangut pensionifondi finantsolukorra kohta või mingit muud dokumenti, arvestades, et Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõige 7 ei pane pensioniplaani aktuaarile kohustust esitada arvulisi näitajaid fondi finantsolukorra kohta, kui tema arvamus on seda konteksti arvestades piisavalt põhjendatud, et võimaldada juhatusel võtta otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes.

Samamoodi tuleb märkida, et nimetatud artikli 17 lõige 7 ei pane pensioniplaani aktuaarile kohustust hinnata võrdlevalt vastavaid kulusid, kui kohaldatakse keskpanga töötajate palkade üldise kohandamise määra ja ühtlustatud rahaliidu tarbijahinnaindeksi määra, kui pensionifondi finantsolukord on selline, et ette võib näha pensionide tõusu, mis vastab ainult nendest kahest määrast madalamale, mille tõttu ei ole põhjendatud mõlema kahe määra vastava kohaldamise kulu võrdlus.

Pealegi ei saa pelgast asjaolust, et aktuaari arvamus ei ole põhjendatud, mida teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõike 7 sätetega ei nõuta, järeldada, et nõukogu ei ole teadlik pensionifondi konkreetsest finantsolukorrast, arvestades seda, et ta võib soovi korral pensioniplaani aktuaarile selle kohta küsimusi esitada. Seega ei saa järeldada pensioniplaani aktuaari arvamuse põhjendamata jätmisest või ebapiisavast põhjendamisest, et nõukogu rikub hoolitsemiskohustust ja hea halduse kohustust.

(vt punktid 95, 96 ja 107)

5.      Nende küsimuste hulgas, mille suhtes Euroopa Keskpanga personalikomiteega tuleb konsulteerida, ei viidata keskpanga töötajate teenistustingimuste artiklites 48 ja 49 mitte „pensione”, vaid ainult „pensioniskeemi” puudutavatele küsimustele, mis viitab normidele, mis käsitlevad eelkõige pensioniõiguste rahastamise tingimusi, pensioniõiguste saamise tingimusi, pensionide maksmist ja elukalliduse muutumisele kohandamist, ilma et need hõlmaksid siiski nende normide rakendusmeetmeid, mis on mõeldud pensionide iga-aastase tõstmise määra täpsemalt kindlakstegemiseks. Seetõttu ei saa keskpangale ette heita, et ta ei konsulteerinud personalikomiteega enne, kui ta määras töötajate teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõike 7 alusel kindlaks pensionide tõstmise.

(vt punkt 119)

6.      Mis puudutab Euroopa Keskpanga pensioniplaani järelevalvekomiteega konsulteerimist, siis selle komitee volitustest või mõnest muust aktist ei nähtu, et temaga peab konsulteerima enne keskpanga töötajate teenistustingimuste III lisa artikli 17 lõike 7 alusel iga-aastase otsuse tegemist pensionide tõstmise kohta. Järelevalvekomitee volitused ega mõni muu akt ei näe samuti ette, et järelevalvekomitee peab saama pensioniplaani aktuaari arvamuse koopia pensionifondi finantsolukorra kohta. Kuigi järelevalvekomitee volituste artiklis 30 on märgitud, et järelevalvekomitee peab saama pensioniplaani aktuaari hindamisaruande koopia, nähtub pensioniplaanile kohaldatavate sätete üldisest ülesehitusest, et hindamisaruande all, millele on viidatud järelevalvekomitee volituste artiklis 30, peetakse silmas töötajate teenistustingimuste III lisa artikli 6 lõike 8 teises taandes viidatud aruannet, mille pensionikava aktuaar peab koostama kava haldaja taotlusel selleks, et hinnata pensioniplaani kasutamist, mitte aga arvamust, mille pensioniplaani aktuaar peab andma pensionide iga‑aastase tõstmise menetluse raames.

(vt punkt 120)

7.      Ei Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 28 ega inimõiguste konventsiooni artikli 11 sätted ei näe ette tööandja kohustust sõlmida kollektiivlepingud palgapoliitika kohta; samuti ei näe need ette menetlust, mis võimaldaks personali huvide esindajatest ametiühingutel mängida otsustavat rolli personalile kohaldatavate normide määratlemisel ja rakendamisel. Peale selle tuleb märkida, et Euroopa sotsiaalharta artikli 6 lõige 2 julgustab, kuid ei kohusta „protseduuride loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte‑ ja töötingimusi kollektiivlepinguga”. Mis puudutab põhiõiguste harta artiklit 28 ja inimõiguste konventsiooni artiklit 11 ühinemisvabaduse kohta, siis tuleb märkida, et kuigi need sisaldavad kollektiivse tegutsemise õigust, mis hõlmab töötajate õigust asutada ametiühinguid oma majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitseks, ei pane need sätted kohustust kehtestada kollektiivläbirääkimiste menetlust ega anda neile ametiühingutele kaasotsustamispädevust töötajate töötingimuste väljatöötamiseks.

(vt punkt 121)

8.      Juhul, kui tühistamisnõuded on rahuldamata jäetud, siis erandina põhimõttest, et tühistamisnõuete rahuldamata jätmine toob kaasa kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise, võib nendega otseselt seotud kahju hüvitamise nõuded siiski rahuldada, kui väidetav kahju on tekkinud vaidlustatud otsuse õigusvastasusest, mis küll ei saa olla selle otsuse tühistamise aluseks, kuid mis tekitas hagejale kahju.

(vt punktid 129 ja 130)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 11. aprill 2006, kohtuasi T‑394/03: Angeletti vs. komisjon (punkt 164).