EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

11. november 2014

Kohtuasi F‑55/08 RENV

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Avalik teenistus – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – EIP töötajad – Hindamine – Vaidluste lahendamise komitee otsuse õigusvastasus – Kahju hüvitamise nõude kohta otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega M. De Nicola sisuliselt palus esiteks tühistada Euroopa Investeerimispanga (EIP) otsus vaidluste läbivaatamise komitee 14. detsembri 2007. aasta otsuse, teiseks tühistada 13. juuli 2007. aasta otsus teda mitte edutada, kolmandaks tühistada tema kohta koostatud 2006. aasta hindamisaruanne, ja neljandaks mõista EIP‑lt tema kasuks välja hüvitis talle tema hinnangul osaks saanud psühholoogilise ahistamisega tekitatud kahju eest.

Otsus:      Tühistada Euroopa Investeerimispanga vaidluste lahendamise komitee 14. detsembri 2007. aasta otsus. Vajadus teha otsus 13. juuli 2007. aasta otsuse hageja mitte edutada tühistamise nõude, 2006. aasta hindamisaruande tühistamise nõude ja psühholoogilise ahistamise tõttu väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise kohta on ära langenud. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta Euroopa Investeerimispanga kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja C. De Nicola kulud kohtuasjades F‑55/08, T‑37/10 P ja F‑55/08 RENV.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Hindamine – Hindamisaruanne – Vaidlustamine investeerimispanga vaidluste lahendamise komitees – Vaidluste lahendamise komitee kontrolli ulatus

(Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 22)

2.      Ametnike hagid – Euroopa Investeerimispanga teenistujad – Kahju hüvitamise nõue – Hüvitisenõuded, mille aluseks on kahes erinevas hagis esitatud faktilised asjaolud – Eelistamine – Korrakohase õigusemõistmise põhimõte – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

1.      Vaidluste lahendamise komitee, mille Euroopa Investeerimispank on töötajate hindamise valdkonnas loonud, peab teostama täielikku kontrolli talle esitatud hindamisaruande üle ega tohi piirduda ilmsete hindamisvigade kontrollimisega. Vaidluste lahendamise komiteel olev võimalus tühistada töötajate hindamisel kõik hindamisvormis ehk hindamisaruandes sisalduvad avaldused tähendab nimelt, et nimetatud komitee on pädev uuesti hindama iga avalduse põhjendatust enne selle tühistamist. Selle pädevuse ulatus ületab seega selgelt pelga õiguspärasuse kontrolli ja akti resolutsiooni tühistamise pädevuse ulatuse, kuna see hõlmab võimalust tühistada isegi nimetatud akti resolutsiooni aluseks olevad põhjendused, sõltumata sellest, kui olulised need on akti põhjenduste ülesehituses. Seda vaidluste lahendamise komitee täielikku kontrollipädevust kinnitab talle sõnaselgelt antud pädevus muuta individuaalseid hindeid ja kaebaja sooritusele antud üldhinnangust tulenevat teenetele antud hinnet. Asjaomase isiku teenetele antud hinde muutmine tähendab nimelt seda, et vaidluste lahendamise komitee kontrollib üksikasjalikult kõiki teenetele antud hinnanguid aruandes, mis on vaidlustatud hindamisvigade, faktivigade või õigusnormi rikkumiste tõttu, ning et ta võib nende teenete uuesti hindamiseks vajaduse korral asendada hindaja hinnangu enda hinnanguga.

(vt punktid 32 ja 33)

2.      Kui sama hageja poolt sama kostja vastu esitatud kahes erinevas hagis sisalduva kahe hüvitisenõude aluseks olevate samade faktiliste asjaoludega seotud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ja väiteid on ühe nimetatud hagi raames mõlema poole poolt käsitletud üksikasjalikumalt ja argumenteeritumalt, siis tuleneb sellest, et liidu kohtul on selle kohtuasja raames parem võimalus tuvastada ja hinnata hüvitisenõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seetõttu on tal selle kohtuasja raames ka parem võimalus korrakohase õigusemõistmise ja tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks. Seega ei ole teise kohtuasja raames vaja hüvitisenõuet lahendada.

(vt punktid 60, 62 ja 63)