Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. juuni 2020. aasta otsus (Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa – Juiz 18 eelotsusetaotlus – Portugal) – LE versus Transportes Aéreos Portugueses SA

(kohtuasi C-74/19)¹

(Eelotsusetaotlus – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 5 lõige 3 – Artikli 7 lõige 1 – Reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antav hüvitis – Kohustuste täitmisest vabastamine – Mõiste „erakorralised asjaolud“ – „Korda rikkuvad reisijad“ (Unruly passengers) – Õigus tugineda erakorralise asjaolu esinemisele lennu puhul, mida need asjaolud ei mõjutanud – Mõiste „vajalikud meetmed“)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca de Lisboa – Juízo Local Cível de Lisboa – Juiz 18

Põhikohtuasja pooled

Hageja: LE

Kostja: Transportes Aéreos Portugueses SA

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et reisija häiriv käitumine, mille tõttu õhusõiduki kapten suunab asjaomase lennu ümber sihtlennujaamast erinevasse lennujaama, et see reisija ja tema pagas pardalt maha tõsta, kuulub selle sätte tähenduses mõiste „erakorralised asjaolud“ alla, tingimusel, et tegutsev lennuettevõtja ei ole aidanud sellele käitumisele kaasa ega ole jätnud niisuguse käitumise ohumärkidest lähtudes võtmata asjakohaseid meetmeid, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, võib tegutsev lennuettevõtja tugineda „erakorralisele asjaolule“, mis mõjutas selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud eelnevat lendu, tingimusel, et selle asjaolu ja järgnenud lennu hilinemise või tühistamise vahel esineb otsene põhjuslik seos, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes eelkõige arvesse seda, kuidas asjaomane tegutsev lennuettevõtja kõnealust õhusõidukit käitab.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14 tuleb tõlgendada nii, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja selle reisija teekonda, kasutades selleks tema enda teostatud lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tingimusel, et ei ole ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostab ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabub varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuaks viimaselt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, ning seda peab hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus.

____________

¹ ELT C 148, 29.4.2019.