EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)
21. veebruar 2013(*)
Avalik teenistus – Kodukorra artikli 34 lõiked 1 ja 6 – Faksi teel tähtaegselt esitatud hagiavaldus – Advokaadi omakäeline allkiri, mis erineb posti teel saadetud hagiavalduse originaalil olevast allkirjast – Hilinenult esitatud hagi – Ilmselge vastuvõetamatus
Kohtuasjas F‑113/11,
mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses
Luigi Marcuccio, endine Euroopa Komisjoni ametnik, elukoht Tricase (Itaalia), esindaja: advokaat G. Cipressa,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: C. Berardis‑Kayser ja J. Baquero Cruz, keda abistas advokaat A. Dal Ferro,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees H. Kreppel, kohtunikud E. Perillo (ettekandja) ja R. Barents,
kohtusekretär: W. Hakenberg,
on teinud järgmise
määruse
1 Avalik Teenistuse Kohtu kantseleisse 31. oktoobril 2011 posti teel saabunud hagiavalduses palub L. Marcuccio muu hulgas tühistada otsuse, millega komisjon jättis vaikimisi rahuldamata tema taotluse 2010. aasta augusti eest saamata jäänud töötasu maksmiseks. Enne hagiavalduse originaali posti teel saatmist edastati 25. oktoobril 2011 kohtukantseleile faksi teel dokument, mille kohtukantselei sai kätte samal päeval ja millele viidati kui posti teel saadetud hagiavalduse originaali ärakirjale.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikkel 91 sätestab:
„[…]
2. Euroopa Liidu Kohtule esitatud [hagi] käsitletakse ainult juhul, kui:
– ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule on eelnevalt esitatud kaebus vastavalt artikli 90 lõikele 2 ja selles ette nähtud tähtaja jooksul; ja
– kaebus on otsese või kaudse otsusega tagasi lükatud.
3. Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. Tähtaeg algab:
– kaebust käsitleva otsuse teatamise kuupäeval,
– vastamiseks ette nähtud tähtaja lõppemise päevast, kui kaebus käsitleb artikli 90 lõike 2 kohast kaebuse kaudset tagasilükkamise otsust; kui kaebus lükatakse tagasi otsese otsusega pärast selle tagasilükkamist kaudse otsusega, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist, algab kaebuse esitamise tähtaeg uuesti.
[…]” [täpsustatud tõlge]
3 Avaliku Teenistuse Kohu kodukorra artikkel 34, mis käsitleb menetlusdokumentide esitamist, sätestab:
„1. Iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja.
[…]
6. [M]enetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel [loetakse] menetlusdokumendi esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri […] jõuab Avaliku Teenistuse Kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast alates ärakirjade kättesaamistest kohtukantseleis esitatakse sinna menetlusdokumendi allkirjastatud originaal […].”
4 Kodukorra artikkel 100, mis käsitleb menetlustähtaegade arvutamist, näeb ette:
„1. Aluslepingutes, põhikirjas või käesolevas kodukorras ette nähtud menetlustähtaegu arvutatakse järgmiselt:
[…]
b) nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse. Kui kuudes või aastates väljendatud tähtaja puhul ei ole tähtaja viimases kuus päeva, mil tähtaeg peaks lõppema, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval;
[…]
d) ametlikud puhkepäevad, pühapäevad ja laupäevad loetakse tähtaja sisse;
e) tähtaegade kulgemine ei peatu kohtu puhkuse ajal.
2. Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.
Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes kohaldatakse Euroopa Kohtu koostatud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametlike puhkepäevade nimekirja.
3. Menetlustähtaegu pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
5 Hageja töötas komisjoni arengu peadirektoraadis ametnikuna palgaastmel A 7.
6 Ametisse nimetav asutus saatis hageja 30. mai 2005. aasta otsusega personalieeskirjade artikli 53 alusel alates 31. maist 2005 pensionile ning määras talle vastavalt personalieeskirjade artikli 78 kolmandale lõigule invaliidsustoetuse (edaspidi „30. mai 2005. aasta otsus)”.
7 Avaliku Teenistuse Kohus tühistas 4. novembri 2008. aasta otsusega kohtuasjas F‑41/06: Marcuccio vs. komisjon (edaspidi „algne kohtuotsus”) 30. mai 2005. aasta otsuse põhjenduste puudumise tõttu, ilma et ta oleks hinnanud teisi väiteid ja etteheiteid, mis hageja oma tühistamisnõuete põhjendamiseks esitas.
8 Hageja esitas 30. augustil 2010 personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel taotluse (edaspidi „30. augusti 2010. aasta taotlus”), et talle makstaks 2010. aasta augusti eest saamata jäänud töötasu, mida tal väidetavalt algse kohtuotsuse alusel oli õigus saada.
9 28. veebruari 2011. aasta kirjas (edaspidi „28. veebruari 2011. aasta kiri”), mille hageja sai väidetavalt kätte 6. aprillil 2011, andis komisjon hagejale teada, et kuna algse kohtuotsusega tühistati 30. mai 2005. aasta otsus vaid põhjenduste puudumise tõttu, ilma et oleks otsustatud, kas hageja on võimeline oma töökohustusi täitma, oleks tema tööle ennistamine eeldanud tervisekontrolli läbimist vastavalt personalieeskirjade VIII lisa artiklile 15. Komisjon väitis, et neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja oli alates 30. maist 2005 teenistuses.
10 Hageja esitas 14. märtsil 2011 kaebuse, mis jõudis komisjoni järgmisel päeval.
11 Euroopa Liidu Üldkohus tühistas komisjoni apellatsioonkaebuse alusel 8. juuni 2011. aasta otsusega kohtuasjas T‑20/09 P: komisjon vs. Marcuccio algse kohtuotsuse ja saatis kohtuasja uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule, kus see registreeriti numbri all F‑41/06 RENV.
12 Avaliku Teenistuse Kohus jättis 6. novembri 2012. aasta otsusega kohtuasjas F‑41/06 RENV: Marcuccio vs. komisjon (mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑20/13 P) algse kohtuotsuse aluseks olevas kohtuasjas hageja esitatud hagi rahuldamata.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada otsus, millega 30. augusti 2010. aasta taotlus vaikimisi rahuldamata jäeti;
– tunnistada 28. veebruari 2011. aasta kiri olematuks või teise võimalusena see tühistada;
– tühistada otsus, millega 14. märtsi 2011. aasta kaebus vaikimisi rahuldamata jäeti;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
14 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Avaliku Teenistuse Kohtu otsus lahendada kohtuasi põhistatud määrusega
15 Vastavalt kodukorra artiklile 76 võib Avaliku Teenistuse Kohus juhul, kui hagi on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
16 Käesoleval juhul leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et kohtutoimiku materjalid annavad talle otsuse tegemiseks piisavalt informatsiooni ja seega otsustab ta vastavalt kodukorra artiklile 76 menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.
Vastuvõetavus
17 Kõigepealt tuleks meenutada, et hagi esitamise tähtajad on imperatiivsed, kuna need on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks. Liidu kohtu ülesanne on omal algatusel kontrollida, kas neid tähtaegu on nõuetekohaselt järgitud (Euroopa Kohtu 8. mai 1973. aasta otsus kohtuasjas 33/72: Gunnella vs. komisjon, punkt 4; Euroopa Liidu Üldkohtu 29. novembri 2011. aasta määrus kohtuasjas T‑345/11: ENISA vs. Euroopa andmekaitseinspektor, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
18 Järelikult, ilma et oleks vaja otsustada komisjoni viidatud asja läbivaatamist takistava asjaolu üle, tuleb kontrollida, kas käesolev hagi on esitatud menetlusdokumentide esitamise korda reguleerivaid kohustuslikke eeskirju ja vastavat hagi esitamise tähtaega järgides.
19 Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandale lõigule ja artikli 21 esimesele lõigule peab hagejat esindama selleks volitatud isik ning seega saab õiguspäraselt liidu kohtutesse pöörduda vaid nimetatud isiku allkirjastatud hagiavaldusega. Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse neid sätteid ka menetlusele Avaliku Teenistuse Kohtus. Ei Euroopa Kohtu põhikiri ega Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord ei näe sellest kohustusest ette ühtegi kõrvalekallet või erandit (vt selle kohta Euroopa Kohtu 5. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑174/96 P: Lopes vs. Euroopa Kohus, punkt 8 ja seal viidatud kohtupraktika).
20 Hageja esindaja omakäelise allkirja nõue tagab õiguskindluse eesmärki silmas pidades hagiavalduse autentsuse ja välistab ohu, et see ei ole advokaadi või selleks volitatud nõustaja poolt koostatud. Seega täidab viimati nimetatud isik õigusemõistmises osalejana olulist rolli, mille Euroopa Kohtu põhikiri ja kodukord talle annab, et hagejal oleks võimalik tema tegevuse vahendusel Avaliku Teenistuse Kohtu poole pöörduda (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 23. mai 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑223/06 P: parlament vs. Eistrup, punkt 50). Seega tuleb seda nõuet käsitleda kui olulist vorminõuet, mida tuleb kohaldada rangelt ning mille järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus parlament vs. Eistrup, punktid 51 ja 52).
21 Just nimelt selle ülitähtsa rolli tõttu, mis advokaadil õigusmõistmises osalejana kohtumenetluses on, näeb kodukorra artikli 34 lõige 1 ette, et iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja.
22 Järelikult selleks, et kõikide menetlusdokumentide originaalid oleksid esitatud ette nähtud tähtaja jooksul, ei ole kodukorra artikli 34 kohaselt asjaomase poole esindajal lubatud anda kahte erinevat – olgugi, et autentset – omakäelist allkirja, millest üks on Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse faksi teel saadetud dokumendil ja teine originaalil, mis saadetakse posti teel või antakse Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile isiklikult üle. Kui poole esindaja kasutab kodukorra artikli 34 lõikes 6 talle antud võimalust esitada kohaldatava tähtaja jooksul „menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri […] Avaliku Teenistuse Kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel”, siis saab seda võimalust kasutada sine qua non tingimusel, et „hiljemalt kümne päeva pärast alates ärakirjade kättesaamistest kohtukantseleis esitatakse sinna menetlusdokumendi allkirjastatud originaal”, kusjuures omadussõna „allkirjastatud” (prantsuse keeles „signé”) ei saa viidata muule kui ainult hagiavalduse originaalile, mitte hagiavalduse originaali ärakirjale.
23 Seega, kui selgub, et dokumendi originaal, mis esitati paberkandjal kohtukantseleile kümne päeva jooksul pärast selle dokumendi ärakirja faksi teel esitamist Avaliku Teenistuse Kohtule, ei kanna sama allkirja, mis on faksi teel saadetud dokumendil, siis peab tõdema, et Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabusid kaks eraldiseisvat menetlusdokumenti, millel kummalgi on eri allkiri, ehkki mõlemad allkirjad on andud üks ja see sama isik. Seega kui faksiga saadetud dokumendi edastamine ei vasta kodukorra artiklis 34 kehtestatud õiguskindluse nõudele, siis hagi esitamise tähtaja järgimisel ei võeta faksi teel saadetud dokumendi edastamise kuupäeva arvesse (vt selle kohta Euroopa Kohtu 22. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑426/10 P: Bell & Ross BV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punktid 37–43).
24 Tuleb veel lisada, et hagi esitamise tähtaeg on määratud personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3, millest ei või Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorras kõrvale kalduda. Seetõttu on oluline, et hagiavalduse originaal oleks koostatud hiljemalt nimetatud tähtaja lõpuks. Sellest seisukohast lähtudes on faksi teel saatmine mitte üksnes üks edastamisviis, vaid see võimaldab ka tõendada, et Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse mittetähtaegselt saabunud hagiavalduse originaal oli koostatud hagi esitamise tähtaega järgides.
25 Käesoleval juhul tuleb märkida, et dokument, millele viidati kui posti teel saadetud hagiavalduse originaali ärakirjale, edastati Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile faksi teel 25. oktoobril 2011. Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei sai 31. oktoobril 2011 posti teel hagiavalduse originaali, mille tekst erineb siiski 25. oktoobril 2011 faksi teel saabunud dokumendi tekstist vähemalt advokaadi allkirja osas. Nimelt ilmneb 25. oktoobril 2011 faksi teel edastatud dokumendi analüüsist, et hageja advokaadi allkiri – isegi kui oletada, et see on omakäeline allkiri – ei lange ilmselgelt kokku 31. oktoobril 2011 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabunud hagiavalduse originaalil oleva allkirjaga. Neil asjaoludel tuleb sedastada, et 25. oktoobril 2011 faksi teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse saabunud dokument, millele hageja viitas kui 31. oktoobril 2011 posti teel saadetud hagiavalduse originaali ärakirjale, ei ole hagiavalduse originaali koopia. Järelikult ei saa kuupäeva, mil Avaliku Teenistuse Kohus sai kätte faksi teel edastatud dokumendi, võtta arvesse hindamaks, kas personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 sätestatud hagi esitamise tähtajast on kinni peetud.
26 Lõpetuseks tuleb märkida, et käesoleva kohtumääruse punktides 22 ja 23 osutatud tingimused on esitatud ka 25. jaanuari 2008. aasta praktilistes juhistes pooltele osalemiseks kohtumenetluses Avaliku Teenistuse Kohtus, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 69, lk 13) ja mis kehtisid hagi esitamise ajal. Nende juhiste punktis 35 on iseäranis täpsustatud:
„Menetlusdokumendi allkirjastatud originaal tuleb ära saata hilinemiseta, viivitamatult pärast sellele eelnenud dokumendi elektroonilist edastamist ja ilma dokumenti vähimatki parandust või muudatust tegemata, v.a kirjavead, mille parandamisel tuleb need üles loetleda eraldi lehel, mis lisatakse originaalile. Välja arvatud viimati nimetatud erand, loetakse juhul, kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud ärakirjast, dokument esitatuks allkirjastatud originaali esitamisega.”
27 Käesolevas asjas ei andnud hageja esindaja nendest konkreetsest juhistest hoolimata Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile kordagi teada, et oleks tehtud mingi muudatus või esinenud mingi ettenägematu asjaolu, mille tõttu tuli hagiavalduse originaal uuesti allkirjastada.
28 Seega tuleb käesoleva hagi vastuvõetavuse üle otsustamiseks kontrollida, kas hagiavalduse allkirjastatud originaal esitati Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile hagi esitamise tähtaja jooksul, mida praegusel juhul tuleb personalieeskirjade artikli 91 kohaselt arvutada alates kuupäevast, mil kaebus vaikimisi rahuldamata jäeti.
29 Hageja esitatud kaebus, mis saadeti komisjonile faksi teel 15. märtsil 2011, jäeti reedel, 15. juulil 2011 tehtud otsusega vaikimisi rahuldamata.
30 Hagi esitamiseks ette nähtud tähtaeg, mis on alates 15. juulist 2011 kolm kuud, mida pikendati seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra, lõppes niisiis teisipäeval, 25. oktoobril 2011.
31 Kuna hagiavalduse originaal esitati Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile 31. oktoobril 2011 ehk pärast hagi esitamise tähtaja lõppemist, tuleb järelikult asuda seisukohale, et hagi on esitatud hilinenult.
32 Seega tuleb hagi tunnistada ilmselgelt vastuvõetamatuks.
Kohtukulud
33 Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui õiglus seda nõuab, võib Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.
34 Eespool esitatud põhjendustest tuleneb, et hageja on kohtuvaidluse kaotanud. Lisaks on komisjon oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud, et kohtukulud mõistetakse välja hagejalt. Et käesoleva juhtumi asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaldamist, peab hageja kandma oma kohtukulud ja temalt mõistetakse välja komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda)
määrab:
1. Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
2. Jätta L. Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
21. veebruaril 2013 Luxembourgis.
kohtusekretär | | koja esimees |