AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

27. september 2011

Kohtuasi F‑75/07

Colin Brown

ja

Alberto Volpato

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2006. aasta edutamine – Uus karjäärisüsteem – Karjääri pikendamine uute palgaastmete kehtestamisega, millel puuduvad endistes personalieeskirjades samaväärsed palgaastmed – Personalieeskirjade artikli 45 ja XIII lisa ning alates 2005. aastast kohaldatavate üldiste rakendussätete kohaldamine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Enne 1. maid 2004 tehtud ametialase edutamise otsuste tagasiulatuv jõud – Üleminekumeetmed – Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega C. Brown ja A. Volpato taotlevad esimese võimalusena otsuse tühistamist, millega nad edutati 2006. aasta edutamise raames palgaastme A*10 asemel palgaastmele A*9.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta hagejate ning komisjoni kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Ametnikud – Edutamine – Kohaldatavad eeskirjad – 2004. aasta edutamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikli 6 teine lõik; nõukogu määrus nr 723/2004, põhjendus 37)

3.      Ametnikud – Edutamine – Uue edutamissüsteemi kehtestamine – Varem kehtinud süsteemilt uuele süsteemile üleminek

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

4.      Ametnikud – Edutamine – Kohaldatavad eeskirjad – Karjääri ühtsuse põhimõte – Liidu õiguses kinnitamata põhimõte

5.      Ametnikud – Personalieeskirjad – Personalieeskirjade kohaldamisala laiendamine analoogia korras – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikli 6 teine lõik)

6.      Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik, artikkel 45 ja artikli 90 lõige 2)

7.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Väide, et on rikutud menetlusnorme – Administratsiooni kaalutlusõiguseta pädevus

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 76 näeb ette, et kui hagi on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib kohus menetlust jätkamata otsustada põhistatud määrusega menetlus lõpetada. Selles sättes toodud olukord hõlmab kõiki hagisid, mis on kohtuasja sisu puudutavatel põhjustel ilmselgelt vastuvõetamatud.

(vt punktid 36 ja 37)

2.      Kui personalieeskirjade valdkonnas muudetakse õigusnorme, võib olla vajalik seadusandja poolt üleminekumeetmete vastuvõtmine, arvestades asjaolu, et olemasolevatel töötajatel võib olla õigus õiguspärasele ootusele ja omandatud õigustele nende personalieeskirjade normide alusel, mis olid jõus enne nende normide muutmist.

Mis puudutab sellise karjäärisüsteemi kindlakstegemist, mis peab hõlmama 1. mail 2004 jõustunud uute personalieeskirjade järgse edutamise raames tehtud ametniku edutamise otsuse tagajärgi, siis personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teine lõik eristab selle otsuse tegemise ja jõustumise kuupäeva, ning valib jõustumise kuupäeva. Nimetatud sätte kohaselt määratakse enne 1. maid 2004 jõustunud edutamise korral kindlaks uute personalieeskirjade artiklis 45 viidatud kõrgem palgaaste mitte uutest personalieeskirjadest tuleneva karjäärisüsteemi, vaid endiste personalieeskirjadega kindlaksmääratud süsteemi alusel. See säte on seega üleminekusäte, mis võimaldab tagada asjaomastele ametnikele, et enne 1. maid 2004 jõustunud edutamistele kohaldataks endist karjäärisüsteemi.

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teise lõigu kohaldamisala osas tuleb nentida, et seda sätet saab kohaldada ainult nendele edutamisotsustele, mis tehti 2004. aasta edutamise raames ja mis jõustusid enne 1. maid 2004, ning seda sätet ei kohaldata seega ametnikele, keda 30. aprilli 2004. aasta seisuga ei olnud 2004. aasta edutamise raames edutatud või igal juhul kelle puhul ei olnud tegemist enne 1. maid 2004 jõustunud edutamisega.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi edutamine on iga-aastane tegevus, mis toob alati kaasa asjaomase edutamisega piirduvad tagasiulatuvad tagajärjed, siis juhul kui institutsioon otsustas anda tagasiulatuva jõu teatud edutamisotsustele nii, et need jõustuvad enne 1. maid 2004, siis see valik ei ole õigusvastane, kuna selle õiguslik alus on personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teine lõik.

(vt punktid 56, 59, 60 ja 113)

3.      30. aprillil 2004 ehk enne uute personalieeskirjade jõustumist kõrgemale palgaastmele edutatavad ametnikud, kuid keda tegelikult edutati 2006. aasta edutamise raames, ei ole samas õiguslikus ja faktilises olukorras 30. aprillil 2004 kõrgemale palgaastmele edutatavate ametnikega, kes määrati samale palgaastmele ja keda tegelikult edutati 2004. aasta edutamise raames.

Ametnike karjääri edenemist reguleerivad õigusnormid nimelt sätestavad, et teenete hindamisest, mida ametisse nimetav asutus peab iga-aastase edutamise raames tegema, tuleneb, et selle hindamise tulemusel edutatakse ainult neid edutatavaid ametnike, kes järjekindlalt väärivad edutamist. Sellega seoses tuleb märkida, et nende ametnike faktiline ja õiguslik olukord, keda ametisse nimetav asutus peab järjekindlalt vähem edutamist väärivaks, ja tegelikult edutatud kolleegide faktiline ja õiguslik olukord on oluliselt erinev. Esimesena nimetatud ametnikud ei kuulu seega samasse isikute gruppi kui nende edutatud kolleegid ning nad ei saa tugineda võrdsele kohtlemisele.

Pealegi, kui personalieeskirjades puudub institutsioonidele antud volitus selleks, et nad võtaksid vastu üleminekumeetmeid, mis teevad 2006. aasta edutamise raames erandi uue karjäärisüsteemi kohe kohaldamisest, siis see, kui institutsioon ei ole selliseid meetmeid võtnud, ei riku ei võrdse kohtlemise põhimõtet, õigust ametikohal edasijõudmisele ega õiguspärase ootuse põhimõtet.

(vt punktid 72–74, 93 ja 94)

4.      Liidu õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud ei karjääri ühtsuse ega karjääri põhimõtet. Seevastu kohtupraktikas toodi välja õigus ametikohal edasijõudmisele kui ametnikele kohaldatav võrdse kohtlemise põhimõtte erivorm.

(vt punktid 77, 78 ja 117)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. märts 2008, kohtuasi F‑33/07: Toronjo Benitez vs. komisjon (punktid 87 ja 88).

5.      Sätte analoogia korras kohaldamise üheks tingimuseks on see, et asjaomaseid isikuid hõlmav õiguskord sisaldab lünka, mis on kokkusobimatu liidu õiguse üldpõhimõttega ning mida saab täita sellise analoogia alusel kohaldamisega.

Kuna aga ei ole tuvastatud, et personalieeskirjade artikkel 45 ja XIII lisa sisaldavad liidu õiguse üldpõhimõttega kokkusobimatut lünka, tuleb välistada personalieeskirjade XIII lisa artikli 6 teise lõigu analoogia korras kohaldamine edutamisotsustele, mis on võetud pärast 2004. aasta edutamist toimunud edutamise raames.

Lisaks tuleb võtta arvesse, et ametnike ja administratsiooni vaheline õigussuhe põhineb personalieeskirjadel, mitte lepingul ning et seadusandja võib, pidades kinni liidu õigusest tulenevatest nõuetest, muuta ametnike õigusi ja kohustusi millal tahes.

(vt punktid 95–97)

Viited:

Europa Kohus: 4. märts 2010, kohtuasi C‑496/08 P: Angé Serrano (punkt 82).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑81/09: Marcuccio vs. komisjon (punkt 55), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑238/11 P).

6.      Ehkki ametisse nimetav asutus ei pea edutamisotsuseid edutamata jäetud ametnike suhtes põhjendama, peab ta põhjendama otsust, millega jäetakse rahuldamata edutamata jäetud ametniku kaebus. Administratsioon täidab selles osas haldusotsuste põhjendamisnõudeid, kui ametnik saab hinnata teda kahjustava meetme põhjendatust ja seda, kas esitada hagi Avaliku Teenistuse Kohtusse, ning kui nimetatud kohtul on võimalus kontrollida akti õiguspärasust.

(vt punktid 124 ja 125)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 2. juuni 2005, kohtuasi T‑177/03: Strohm vs. komisjon (punkt 53).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. september 2009, kohtuasi F‑124/07: Behmer vs. parlament (punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.      Ametnikul ei ole õigustatud huvi vormivea ja eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu taotleda otsuse tühistamist, kui administratsioonil ei ole mingit kaalutlusõigust ning ta peab toimima nii, nagu ta seda tegi, kuna vaidlustatud otsuse tühistamisel saaks pelgalt teha tühistatud otsusega sisu poolest identse otsuse.

(vt punkt 132)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi T‑372/00: Campolargo vs. komisjon (punkt 62).