Liidetud kohtuasjad C‑261/07 ja C‑299/07

VTB-VAB NV

versus

Total Belgium NV

ja

Galatea BVBA

versus

Sanoma Magazines Belgium NV

(eelotsesetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van koophandel te Antwerpen)

Direktiiv 2005/29/EÜ – Ebaausad kaubandustavad – Tarbijatele seotud pakkumiste tegemist keelavad siseriiklikud õigusnormid

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt

2.        Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Liikmesriikide kohustused ülevõtmise tähtaja jooksul

(EÜ artikli 10 teine lõik ja EÜ artikli 249 kolmas lõik)

3.        Õigusaktide ühtlustamine – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29)

1.        Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks tuleb pidada nii selliseid siseriiklikke õigusnorme, mille otsene eesmärk on nimetatud direktiivi ülevõtmine, kui ka alates selle direktiivi jõustumisest neid olemasolevaid siseriiklikke õigusnorme, mis tagavad siseriikliku õiguse kooskõla selle direktiiviga.

(vt punkt 35)

2.        Direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud tähtaja jooksul peavad liikmesriigid, kellele direktiiv on adresseeritud, hoiduma kehtestamast õigusnorme, mis võivad direktiivis sätestatud eesmärgi saavutamist tõsiselt kahjustada.

Selline hoidumiskohustus laieneb kõikidele liikmesriikide ametiasutustele, sh kohtutele. Seega alates kuupäevast, mil direktiiv on jõustunud, peavad liikmesriikide kohtud niipalju kui võimalik hoiduma tõlgendamast siseriiklikku õigust viisil, mis võib pärast ülevõtmise tähtaja möödumist tõsiselt kahjustada selle direktiiviga taotletava eesmärgi saavutamist.

(vt punktid 38 ja 39)

3.        Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse direktiive 84/450, 97/7, 98/27 ja 2002/65 ning määrust nr 2006/2004, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis, teatud erandid välja arvatud ja juhtumiga seotud asjaolusid arvesse võtmata, – seega üldkorras ja ennetavalt – keelavad kõik müüja poolt tarbijale tehtavad seotud pakkumised.

Sellised õigusnormid kehtestavad seotud pakkumiste keelu põhimõtte, samas kui selliseid tavasid ei nimetata direktiivi I lisas, milles loetletakse ammendavalt ainult need kaubandustavad, mida loetakse ebaausateks „kõigil tingimustel” ja mida ei tohi seega analüüsida juhtumipõhiselt. Sellist tüüpi reegli kehtestamine läheb vastuollu direktiivi artikli 4 sisuga, mis otseselt keelab liikmesriikidel piiravamate meetmete jõussejätmise ja vastuvõtmise, isegi kui nende meetmete eesmärk on tarbijate kaitse kõrgema taseme tagamine.

(vt punktid 60 ja 61, 63, 68 ning resolutsioon)