Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Saarbrücken (Saksamaa) 29. jaanuaril 2019 – JC versus Kreissparkasse Saarlouis

(kohtuasi C-66/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Saarbrücken

Põhikohtuasja pooled

Hageja: JC

Kostja: Kreissparkasse Saarlouis

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ1 , artikli 10 lõike 2 punkti p tuleb tõlgendada nii, et kohustuslik teave „ajavahemiku“ või „muude taganemisõiguse kasutamise tingimuste“ kohta hõlmab ka taganemistähtaja kulgema hakkamiseks vajalikke tingimusi?

2.    Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punktiga p on vastuolus selline tõlgendus, mille kohaselt on taganemisõigust käsitlev teave „selge“ ja „kokkuvõtlik“, kui see ei sisalda kogu teavet, mis on vajalik taganemistähtaja kulgema hakkamiseks, vaid viitab riigisisesele õigusnormile, käesolevas asjas Saksa tsiviilseadustiku (edaspidi „BGB“) 12. juunini 2014 kehtinud redaktsiooni § 492 lõikele 2, mis omakorda viitab järgmisele riigisisesele õigusnormile, käesolevas asjas Saksa tsiviilseadustiku rakendusseaduse (edaspidi „EGBGB“) 12. juunini 2014 kehtinud redaktsiooni artikli 247 §-dele 3–13, millest tulenevalt peab tarbija läbi lugema hulga eri õigusaktides sisalduvaid õigusnorme, et saada selgust küsimuses, milline kohustuslik teave peab olema antud, et tema laenulepingust taganemise tähtaeg hakkaks kulgema?

3.    Juhul kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt (ja viitamine riigisisestele õigusnormidele on põhimõtteliselt lubatav):

Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punktiga p on vastuolus selline tõlgendus, mille kohaselt on taganemisõigust käsitlev teave „selge“ ja „kokkuvõtlik“, kui viitamine riigisisesele õigusnormile (käesolevas asjas BGB 30. juulist 2010 kuni 12. juunini 2014 kehtinud redaktsiooni § 492 lõikele 2 ja sellest tulenev viide EGBGB 4. augustist 2011 kuni 12. juunini 2014 kehtinud redaktsiooni artikli 247 §-dele 3–13) toob paratamatult kaasa olukorra, et tarbija peab lisaks õigusnormide lugemisele võtma ette õigusliku kvalifitseerimise - näiteks küsimuses, kas laen anti talle tingimustel, mis on tavapärased kinnispandiga tagatud lepingute ja nende vaherahastamise puhul, või kas on tegemist majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingutega -, et saada selgust selles, milline kohustuslik teave peab olema antud, et tema laenulepingust taganemise tähtaeg hakkaks kulgema?

____________

1 ELT 2008, L 133, lk 66.