AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
15. veebruar 2011
Kohtuasjas F‑104/10 R
Mario Alberto de Pretis Cagnodo ja Serena Trampuz de Pretis Cagnodo
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – Taotlus kohaldamise peatamiseks – Kiireloomulisus – Puudumine
Ese: ELTL artikli 278 ja EA artikli 157 ning ELTL artikli 279, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, alusel esitatud hagi, milles M. A. de Pretis Cagnodo ja tema abikaasa S. Trampuz de Pretis Cagnodo taotlevad S. Trampuz de Pretis Cagnodo haiglaravikuludele vastavate summade sundkorras sissenõudmise menetluse peatamist.
Otsus: Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Kokkuvõte
1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Analüüsimise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus
(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)
2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Puhtmajanduslik kahju
(ELTL artikkel 278; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)
3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Hagiavaldus – Vorminõuded – Väidete kokkuvõte, mis esmapilgul õigustab taotletud meetmete kohaldamist
(ELTL artiklid 278 ja 279; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1, punkt d ja artikli 102 lõiked 2 ja 3)
1. Vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 102 lõikele 2 tuleb ajutise meetme kohaldamise taotluses nimetada kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti‑ ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist.
Taotluse kiireloomulisuse ja esmapilgul ilmnenud põhjendatusega (fumus boni iuris) seotud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata, kui mõni nendest ei ole täidetud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab vastavalt asjaoludele kaaluma ka asjaomaseid huvisid.
Sellise koosmõju hindamise puhul on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate eelduste esinemist tuleb kontrollida, kuna ükski õigusnorm ei määra, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete võtmise vajalikkuse üle.
(vt punktid 15–17)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (punkt 18); 9. august 2001, kohtuasi T‑120/01 R: De Nicola vs. EIP (punktid 12 ja 13).
Avaliku Teenistuse Kohus: 31. mai 2006, kohtuasi F‑38/06 R: Bianchi vs. ETF (punktid 20 ja 22).
2. Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust hinnatakse selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat tõsist ja korvamatut kahju, kuna majanduslikku kahju ei saa, välja arvatud erandjuhtudel, pidada korvamatuks või isegi raskesti korvatavaks, kuna reeglina saab seda hiljem rahaliselt hüvitada.
Isegi puhtmajandusliku kahju puhul on ajutine meede õigustatud, kui ilma selle meetmeta satuks selle kohaldamist taotlev pool olukorda, mis võib ohustada tema finantssuutlikkust, kuna tema kasutuses ei ole summat, mis peab tavaliselt võimaldama tasuda kõik hädavajalikud kulud tema elementaarsete vajaduste rahuldamiseks kuni põhimenetluses otsuse tegemiseni.
Selleks et saaks siiski hinnata, kas väidetav kahju on tõsine ja korvamatu ning seega erandkorras õigustab vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamist, peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul igal juhul olema konkreetseid ja täpseid andmeid, mida toetavad üksikasjalikud dokumendid ning mis tõendavad ajutise meetme kohaldamist taotleva poole majanduslikku olukorda ja võimaldavad hinnata tagajärgi, mis taotletud meetmete kohaldamata jätmisest tõenäoliselt tulenevad.
Igal juhul on ajutiste meetmete kohaldamist taotleva poole ülesanne tõendada, et tal ei ole võimalik oodata põhimenetluses otsuse tegemist, ilma et ta kannaks tõsist ja korvamatut kahju.
(vt punktid 23–26)
Viited:
Euroopa Kohus: 22. jaanuar 1988, kohtuasi 378/87 R: Top Hit Holzvertrieb vs. komisjon (punkt 18); 18. oktoober 1991, kohtuasi C‑213/91 R: Abertal jt vs. komisjon (punkt 18); 11. aprill 2001, kohtuasi C‑471/00 P(R): komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, punkt 113; 7. mai 2002, kohtuasi T‑306/01 R: Aden jt vs. nõukogu ja komisjon (punkt 94).
Esimese Astme Kohus: 2. aprill 1998, kohtuasi T‑86/96 R: Arbeitsgemeinschaft Deutscher Luftfahrt-Unternehmen ja Hapag-Lloyd vs. komisjon (punktid 64, 65 ja 67); 16. juuli 1999, kohtuasi T‑143/99 R: Hortiplant vs. komisjon (punkt 18); 3. juuli 2000, kohtuasi T‑163/00 R: Carotti vs. kontrollikoda (punkt 8); 15. juuni 2001, kohtuasi T‑339/00 R: Bactria vs. komisjon (punkt 94); 18. oktoober 2001, kohtuasi T‑196/01 R: Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis vs. komisjon (punkt 32); 15. november 2001, kohtuasi T‑151/01 R: Duales System Deutschland vs. komisjon (punkt 187); 3. detsember 2002, kohtuasi T‑181/02 R: Neue Erba Lautex vs. komisjon (punkt 82); 13. oktoober 2006, kohtuasi T‑420/05 R II: Vischim vs. komisjon (punktid 83 ja 84); 25. aprill 2008, kohtuasi T‑41/08 R: Vakakis vs. komisjon (punkt 52).
3. Väidetava majandusliku kahju korral peab ajutise meetme kohaldamist taotlev pool andma ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamisel ülevaate oma tõelisest rahalisest olukorrast. Nagu tuleneb Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punktist d ja artikli 102 lõigetest 2 ja 3 nende sätete koostoimes, peab kostjal olema võimalik esitada oma märkused ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul langetada vastav otsus üksnes ajutiste meetmete kohaldamise taotluse alusel, vajaduse korral täiendavat informatsiooni kasutamata, kusjuures põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tugineb, peavad selguma ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast.
(vt punkt 28)
Viited:
Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Aden jt vs. nõukogu ja komisjon (punkt 52).
Esimese Astme Kohus: 15. jaanuar 2001, kohtuasi T‑236/00 R: Stauner jt vs. parlament ja komisjon (punkt 34); 23. mai 2005, kohtuasi T‑85/05 R: Dimos Ano Liosion jt vs. komisjon (punkt 37); 4. veebruar 2010, kohtuasi T‑385/05 TO R: Portugal vs. Transnáutica ja komisjon (punktid 11–13).