AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

4. aprill 2011

Kohtuasi F‑45/10

AO

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmeede – Teenistusest vabastamine – Kodukorra artikli 35 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt a – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi asutamislepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles AO palub tühistada komisjoni 23. juuli 2009. aasta otsus, millega määrati talle karistuseks teenistusest vabastamine pensioniõigusi vähendamata.

Otsus: Jätta hagi osalise ilmselge vastuvõetamatuse ja osalise ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud hagi vastuvõetamatus – Võimalus jätta hagi sisuliselt rahuldamata, ilma et eelnevalt lahendataks kostja esitatud vastuvõetamatuse vastuväide

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Huvitatud isiku maine või töötingimuste kahjustamisele suunatud tegevus

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

1.      Liidu kohtul on iga juhtumi asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas korrakohase õigusemõistmise kaalutlustel võib väite sisulistel põhjustel tagasi lükata, ilma et tehtaks eelnev otsus kostja esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta.

(vt punkt 34)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. aprill 2008, kohtuasi F‑134/06: Bordini vs. komisjon (punkt 56); 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑113/05: Kay vs. komisjon (punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 on psühholoogilist ahistamist määratletud kui „sobimatut käitumist”, mille olemasoluks peavad korraga olema täidetud kaks tingimust. Esimese tingimuse kohaselt peab olema tegemist füüsilise käitumise, kõne‑ või kirjakeele, žestide vm tegevustega, mis „[leiavad] aset aja jooksul, on korduv[ad] või süstemaatili[sed]” –, mis tähendab, et psühholoogilist ahistamist tuleb mõista kui protsessi, mis toimub tingimata aja jooksul ja eeldab korduvaid või pidevaid tegusid – ja „tahtlikud”. Teise tingimuse kohaselt, mis on esimesest eraldatud sidesõnaga „ja”, peab see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, need žestid vm tegevused „kahjusta[m]a inimeste isiksust, väärikust või füüsilist ja psühholoogilist terviklikkust”. Asjaolust, et omadussõna „tahtlik” on kasutatud esimese ja mitte teise tingimuse puhul, võib teha kaks järeldust. Esiteks peab personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 silmas peetud füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, žestid vm tegevused olema tahtlikud, mis jätab selle sätte kohaldamisalast välja kogemata asetleidvad teod. Teisalt ei ole seevastu nõutud, et see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, need žestid vm tegevused oleksid toime pandud kavatsusega kahjustada isiku isiksust, väärikust, füüsilist või psühholoogilist terviklikkust. Teiste sõnadega võib psühholoogilise ahistamisega personalieeskirjade artikli 12a lõike 3 tähenduses olla tegemist ka siis, kui ahistaja ei kavatsenud oma tegudega tahtlikult ohvri mainet või tema töötingimusi kahjustada. Piisab vaid sellest, kui need teod, mis pandi toime tahtlikult, tõid niisugused tagajärjed objektiivselt kaasa.

(vt punkt 37)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2008, kohtuasi F‑52/05: Q vs. komisjon (punkt 135), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑80/09 P.