Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 4. augustil 2020 – Eurowings GmbH versus GDVI Verbraucherhilfe GmbH
(kohtuasi C-365/20)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landgericht Düsseldorf
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Eurowings GmbH
Vastustaja apellatsioonimenetluses: GDVI Verbraucherhilfe GmbH
Eelotsuse küsimused
1. Kas lennureisijal on „kinnitatud broneering“ määruse (EÜ) nr 261/20041 artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses, kui ta on saanud reisikorraldajalt, kellega ta on lepingulises suhtes, „muu tõendi“ määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti g tähenduses, millega antakse talle kinnitus tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, olgugi et reisikorraldaja ei ole reserveerinud asjaomase lennuettevõtja juures sellele lennule istekohta ega ole saanud lennuettevõtjalt asjaomast kinnitust?
2. Kas tegemist on „lennureisist mahajätmisega“ määruse nr 261/2004 artikli 4 lõike 3 ja artikli 2 punkti j tähenduses, kui reisikorraldaja broneerib temaga pakettreisilepingu sõlminud reisijad mõni päev enne plaanipärast väljumisaega ümber teisele lennule, olles andnud reisijatele eelnevalt siduva kinnituse nende paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule?
3. Kas tegemist on „mõistliku põhjusega“ lennureisist mahajätmiseks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti j viimase lausepoole tähenduses, kui reisikorraldaja annab lennuettevõtjaga kooskõlastamata ja lennuettevõtjalt asjaomasele lennule kohti reserveerimata („broneeringukate“) reisijale siduva kinnituse tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud kuupäeva, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, kuid mõni päev enne plaanipärast väljumisaega broneerib reisikorraldaja – taas lennuettevõtjaga kooskõlastamata – reisija ümber teisele lennule, ilma et lennuettevõtja saaks seda mõjutada?
4. Kas lennuettevõtjat tuleb pidada reisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tähenduses juba siis, kui reisija on küll sõlminud lepingu reisikorraldajaga, kes on andnud reisijale kinnituse tema paigutamise kohta konkreetsele kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha, väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennule, kuid reisikorraldaja ei ole reserveerinud reisija jaoks lennule istekohta, mistõttu ei ole selle lennu puhul tekkinud lepingulist suhet lennuettevõtjaga?
5. Kas määruse nr 261/2004 artikli 4 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui tegemist on sellise olukorraga nagu käesolev, kus reisija broneerib reisikorraldajalt pakettreisi raames ümberistumistega lennu ja esimene lend, mida teostab kostjaks olev lennuettevõtja, toimub plaanipäraselt, kuid teisest lennust, mida samuti teostab kostjaks olev lennuettevõtja, jäetakse reisija määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti j tähenduses maha, viidates sellele, et reisikorraldaja ei ole reserveerinud lennule istekohta („broneeringukate“), siis võetakse hüvitise suuruse arvutamisel aluseks kogu lennuteekonna pikkus, st vahemaa esimese väljumiskoha ja viimase sihtkoha vahel, mitte aga üksnes teise lennu pikkus, millest reisija maha jäeti?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).