Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria regionale per il Veneto (Itaalia) 17. juunil 2019 – Regione Veneto versus HD

(kohtuasi C-468/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria regionale per il Veneto (Veneto maakonna maksukohus)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Regione Veneto

Vastustaja: HD

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklis 36 loetletud „kultuuriväärtused“ on määratletavad kriteeriumide alusel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL1 artikli 2 lõikes 1, mille kohaselt on otsustava tähtsusega nende määratlus riigisiseste õigusaktide alusel?

Lisaks, kas ELTL artiklis 36 ette nähtud „kultuuriväärtuste“ kaitse laieneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivis 2000/53/EÜ2 viidatud „vanasõidukitele“?

Kas järelikult võtavad eespool viidatud liidu õiguse normid samuti kaitseeesmärgil arvesse sõidukeid, mis Itaalia õiguses määratletakse „sõidukitena, millel on ajalooline või kollektsionääridele huvi pakkuv väärtus“, kuna neid tuleb säilitada algsel kujul?

Samuti, kas „kultuuriväärtuste“, sealhulgas „vanasõidukite“ kaitset, mis on ette nähtud ELTL artiklis 36 ja millele viidatakse direktiivi 2014/60/EL artikli 2 lõikes 1, nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta põhjenduses 10, arvestades 29. septembril 2005 heaks kiidetud Euroopa Komisjoni tegevusprogrammi liiklusohutuse alal, võib tõlgendada nii, et see kaitse lubab liikmesriikidel kohaldada diskrimineerivat maksuvabastust, kuivõrd see on kohaldatav vaid sõidukitele, „millel on ajalooline või kollektsionääridele huvi pakkuv väärtus“, samas kui Itaalia teatud piirkondades antakse õigusnormide alusel, mis kehtivad vaid nendes regioonides ja piirkondades, laiahaardelisem maksuvabastus kõigile sõidukitele, „millel on ajalooline või kollektsionääridele huvi pakkuv väärtus“?

Kui eelmisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas eespool viidatud liidu õigusnormid võimaldavad siiski seda, et riigisisene õigus näeb ette ebasoodsama ja diskrimineeriva maksualase kohtlemise „sõidukitele, millel on ajalooline või kollektsionääridele huvi pakkuv väärtus“ just nende vananemise tõttu, ehk kohtlemise, mis suurendab maksukoormat nende suuremate keskkonnakahjulike heidete tõttu, mis aga vähendab nende suhtes kehtestatud kaitset, takistab nende väärtustamist ja vähendab nende omanike tahet neid alles hoida?

Kas ELL artikli 52 lõikes 2 ja ELTL artiklis 30 ette nähtud kaupade vaba liikumise põhimõte ja sellega seotud tollimaksudega samaväärsete meetmete keeld, võttes arvesse ka Euroopa Kohtu praktikaga selle kohta kehtestatud kriteeriume, lubab liikmesriigil kohaldada „ajaloolise või kollektsionääridele huvi pakkuva väärtusega“ sõidukitena määratletud sõidukite suhtes diskrimineerivat ja riigi eri ositi ebaühtlast maksualast kohtlemist, mis puudutab eespool viidatud sõiduki omandiõiguse üleminekut isikult, kes elab või asub Itaalia osas, kus on ette nähtud maksuvabastus, isikule, kes elab või asub Itaalia osas, kus vastupidi, võõrandamist maksustatakse?

Kas ELTL artiklitega 18, 19, 20, 21, 45 ja 49, mis kaitsevad ühises Euroopa ruumis tagatud põhivabadusi, ning otsese ja kaudse diskrimineerimise keeluga, mis on ette nähtud nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/43/EÜ3 , on vastuolus see, et ebasoodsam ja diskrimineeriv maksustamine liikmesriigi piires eristab ja „karistab“ puhtalt elu- või asukoha alusel ajaloolise või kollektsionääridele huvi pakkuva väärtusega sõidukite omanikke?

Viimaks, kas kohtu vabaduse, sõltumatuse ja iseseisvuse põhimõte, mida ühises Euroopa ruumis kinnitab ja kaitseb „õiglase kohtuliku arutamise“ tagamiseks ELL artikkel 2, lubab liikmesriigil seadusega takistada kohtul sõltumatult tuvastada, et sõiduautol on „ajalooline või kollektsionääridele huvi pakkuv väärtus“, et kindlaks teha, kas sellele autole laieneb maksuvabastus, ning piirata kohtu otsustusõigust nii, et tal on õigus tugineda ainult asjasse puutuvatele otsustele, mille on vastu võtnud eraõiguslik isik, kes ainult sellega tegeleb?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud) (ELT 2014, L 159, lk 1).

2     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT 2000, L 269, lk 34; ELT eriväljaanne 15/05, lk 224).

3     Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT 2000, L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23).