Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Commissione tributaria provinciale di Parma (Itaalia) 14. detsembril 2018 – Stanleyparma Sas, Stanleybet Malta Ltd versus Agenzia delle Dogane e dei Monopoli UM Emilia Romagna – SOT Parma
(kohtuasi C-788/18)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Commissione tributaria provinciale di Parma
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Stanleyparma Sas, Stanleybet Malta Ltd
Vastustaja: Agenzia delle Dogane e dei Monopoli UM Emilia Romagna – SOT Parma
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 56, 57 ja 52, Euroopa Kohtu praktikat hasartmängu- ja tototeenuste valdkonnas, eriti kohtuotsuseid Gambelli (kohtuasi C-243/01), Placanica (kohtuasi C-338/04), Costa ja Cifone (liidetud kohtuasjad C-72/10 ja C-77/10) ning Laezza (kohtuasi C-375/14), ja maksualase diskrimineerimise valdkonnas, eriti kohtuotsuseid Lindman (kohtuasi C-42/02), komisjon vs. Hispaania (kohtuasi C-153/08), ning Blanco ja Fabretti (liidetud kohtuasjad C-344/13 ja C-367/13), ning selliseid liidu õiguse põhimõtteid nagu võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimiskeelu põhimõte, võttes sealjuures arvesse Corte Costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsust, tuleb tõlgendada nii, et sellised liikmesriigi õigusnormid nagu käesolevas kohtuasjas käsitletavad Itaalia normid, mis seavad 23. detsembri 1998. aasta seadusandliku dekreedi nr 504 artiklites 1–3 – redaktsioonis, mis sisaldab 2011. aastat puudutava stabiilsusseaduse (Legge di Stabilità 2011) artikli 1 lõike 66 punktis b tehtud muudatusi – ette nähtud ühtse totomaksu tasumise kohustuse Itaalia vahendajatele, kes edastavad hasartmänguandmeid mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate totokorraldajate nimel, eriti äriühingu Stanleybet Malta Ltd laadsete korraldajate nimel, ning mille kohaselt võivad samad totokorraldajad olla maksu tasumise eest nende Itaalia vahendajatega solidaarselt vastutavad, on nende liidu õigusnormidega vastuolus?
2. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 56, 57 ja 52, Euroopa Kohtu praktikat hasartmängu- ja tototeenuste valdkonnas, eriti kohtuotsuseid Gambelli (kohtuasi C-243/01), Placanica (kohtuasi C-338/04), Costa ja Cifone (liidetud kohtuasjad C-72/10 ja C-77/10) ning Laezza (kohtuasi C-375/14), ja maksualase diskrimineerimise valdkonnas, eriti kohtuotsuseid Lindman (kohtuasi C-42/02), komisjon vs. Hispaania (kohtuasi C-153/08), ning Blanco ja Fabretti (liidetud kohtuasjad C-344/13 ja C-367/13), ning selliseid liidu õiguse põhimõtteid nagu võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimiskeelu põhimõte, võttes sealjuures arvesse Corte Costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsust, tuleb tõlgendada nii, et sellised liikmesriigi õigusnormid nagu käesolevas kohtuasjas käsitletavad Itaalia normid, mis seavad 23. detsembri 1998. aasta seadusandliku dekreedi nr 504 artiklites 1–3 – redaktsioonis, mis sisaldab 2011. aastat puudutava stabiilsusseaduse artikli 1 lõike 66 punktis b tehtud muudatusi – ette nähtud ühtse totomaksu tasumise kohustuse üksnes sellistele Itaalia vahendajatele, kes edastavad hasartmänguandmeid mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate totokorraldajate nimel, eriti äriühingu Stanleybet Malta Ltd laadsete korraldajate nimel, kuid mitte sellistele Itaalia vahendajatele, kes edastavad hasartmänguandmeid sama tegevusalaga tegelevate oma riigi ettevõtjate nimel, on nende liidu õigusnormidega vastuolus?
3. Kas sellised liikmesriigi õigusnormid nagu Itaalia normid, mis on sätestatud seaduse 190/2014 artikli 1 lõike 644 punktis g ning mis seavad seadusandlikus dekreedis 504/1998 ette nähtud ühtse totomaksu kohustuse Itaalia vahendajatele, kes edastavad hasartmänguandmeid mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate totokorraldajate nimel, eriti äriühingu Stanleybet Malta Ltd laadsete korraldajate nimel, ning mille kohaselt võivad samad totokorraldajad olla maksu tasumise eest nende Itaalia vahendajatega solidaarselt vastutavad, kusjuures see maks kuulub tasumisele kindla suurusega maksustatavalt summalt, mis on kolm korda suurem kui ettevõtte või kogumispunktide asukohaprovintsis kogutud panuste keskmine summa, mis leitakse andmete põhjal, mis on riiklikus hasartmänguandmete infosüsteemis registreeritud asjaomasele maksustamisperioodile eelneval perioodil, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 52, 56 jj, Euroopa Kohtu praktikaga hasartmängu- ja tototeenuste valdkonnas ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega vastuolus, võttes ka arvesse Corte Costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsust?
____________