Language of document : ECLI:EU:F:2009:45

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

6. mai 2009

Kohtuasi F‑39/07

Manuel Campos Valls

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Ametisse nimetamine – Osakonnajuhataja ametikoht – Hageja kandidatuuri tagasilükkamine – Tingimused, mis on seatud teates vaba ametikoha kohta – Ilmne hindamisviga

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M. Campos Valls palub esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega G nimetati nõukogu A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) hispaania keele osakonna juhatajaks, ja teiseks tühistada otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur vaidlusalusele ametikohale.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 4, artikli 7 lõige 1, artikli 29 lõige 1 ja artikli 45 lõige 1)

2.      Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Osakonnajuhataja ametikoht tõlkedirektoraadis – Nõutav kvalifikatsioon

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1)


1.      Ametisse nimetavale asutusele ametissenimetamiseks antud ulatusliku kaalutlusõiguse rakendamine tähendab seda, et viimane selgitab hoolsalt ja erapooletult välja iga kandideerimistaotluse olulised asjaolud ning järgib kohusetundlikult teades vaba ametikoha kohta nimetatud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille see asutus ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.

Selleks et kontrollida, kas ametisse nimetav asutus ei ole neid õiguslikke raame ületanud, tuleb ühenduste kohtul oma kohtuliku kontrolli teostades esmalt uurida, millised olid teates vaba ametikoha kohta seatud tingimused, ja seejärel kontrollida, kas nimetatud asutuse poolt sellele ametikohale valitud kandidaat vastas tegelikult neile tingimustele. Lõpuks peab see kohus uurima, kas hageja võimete osas ei ole ametisse nimetav asutus teinud ilmset hindamisviga, kui ta eelistas talle teist kandidaati.

Kontroll peab siiski piirduma küsimusega, kas arvestades asjaolusid, millele administratsioon hinnangu andmisel tugines, jäi viimane mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma pädevust ilmselgelt valesti. Seega ei või ühenduste kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi kvalifikatsioonide kohta oma vastava hinnanguga.

(vt punktid 41–43)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. veebruar 1989, liidetud kohtuasjad 341/85, 251/86, 258/86, 259/86, 262/86, 266/86, 222/87 ja 232/87: van der Stijl ja Cullington vs. komisjon (EKL 1989, lk 511, punkt 51); 18. märts 1993, kohtuasi C‑35/92 P: parlament vs. Frederiksen, EKL 1993, lk I‑991, punktid 15 ja 16.

Esimese Astme Kohus: 19. märts 1997, kohtuasi T‑21/96: Giannini vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑69 ja II‑211, punkt 20); 12. mai 1998, kohtuasi T‑159/96: Wenk vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑193 ja II‑593, punktid 63, 64 ja 72); 19. september 2001, kohtuasi T‑152/00: E vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑179 ja II‑813, punkt 29); 14. oktoober 2003, kohtuasi T‑174/02: Wieme vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑241 ja II‑1165, punkt 38); 11. november 2003, kohtuasi T‑248/02: Faita vs. MSK (EKL AT 2003, lk I‑A‑281 ja II‑1365, punkt 71); 3. veebruar 2005, kohtuasi T‑137/03: Mancini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑7 ja II‑27, punktid 85 ja 92); 4. mai 2005, kohtuasi T‑30/04: Sena vs. AESA (EKL AT 2005, lk I‑A‑113 ja II‑519, punkt 80); 5. juuli 2005, kohtuasi T‑370/03: Wunenburger vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑189 ja II‑853, punkt 51); 4. juuli 2006, kohtuasi T‑45/04: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑145 ja II‑A‑2‑681, punktid 46,48 ja 49).

2.      Tõlkedirektoraadi osakonnajuhatajat puudutavas konkursiteates ei saa nõutavat kvalifikatsiooni tõlgendada vaba ametikoha tööülesannete kirjeldusest iseseisvalt. Seega, kui need ülesanded ei koosne otseselt tõlkimisest või tõlkimise kvaliteedi kontrollimisest, vaid põhiliselt juhtimis‑ ja organiseerimisülesannetest, siis tõlketehnikate tundmise tingimust ei saa mõista nii, et see nõuab sama kvalifikatsiooni, mis on nõutav tõlkija või toimetaja ametikoha täitmiseks.

(vt punktid 50 ja 51)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Tzirani vs. komisjon, punkt 53.