EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(kolmas koda)
15. aprill 2015
Kohtuasi F‑96/13
Nikolaos Pipiliagkas
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Üleviimine teenistuse huvides – Personalieeskirjade artikkel 26 – Kaitseõigused
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega N. Pipiliagkas palub eelkõige tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse otsuse, millega määrati tema üleviimine alates 1. jaanuarist 2013 liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (edaspidi „liikuvuse peadirektoraat”) ühiskasutusvahendite direktoraati Brüsselis (Belgia).
Otsus: Tühistada Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta otsus, millega määrati N. Pipiliagkase üleviimine alates 1. jaanuarist 2013 liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ühiskasutusvahendite direktoraati Brüsselis (Belgia). Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja N. Pipiliagkase kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Kohtumenetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Teatud dokumentide toimikust kõrvaldamiseks esitatud taotlus ametniku poolt, kes väidab, et neid ei ole tema isikutoimikusse lisatud – Rahuldamata jätmine
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 61 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 137 lõige 2; personalieeskirjad, artikkel 26)
2. Ametnikud – Isikutoimik – Dokumendid, mis peavad sisalduma isikutoimikus – Ametniku haldusseisundit mõjutav otsus – Mõiste – Ametnike teated, milles taunitakse sellise teise ametniku suhtumist, kes seejärel viidi üle teisele ametikohale – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, artikli 26 esimese lõigu punkt a)
3. Ametnikud – Ametniku haldusseisundit mõjutav otsus – Nende asjaolude arvesse võtmine, mida isikutoimikus ei ole märgitud – Otsustav mõju – Tühistamine – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikli 26 teine lõik ja artikli 90 lõige 1)
4. Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused – Asjaomase isiku ärakuulamise kohustus enne huve kahjustava akti vastuvõtmist – Ulatus
1. Personalieeskirjade artikkel 26 keelab institutsioonil ametniku vastu kasutada või tsiteerida dokumente, mis peavad olema tema isikutoimikus, kui neid ei ole toimikus mainitud, mistõttu sellistele dokumentidele tugineva administratsiooni otsuse puhul valitseb selle tühistamise oht. See artikkel ei reguleeri siiski kuidagi tõendite vastuvõetavust kohtumenetluses.
Pealegi oleks sellise menetluse raames edastatud dokumentide tagasilükkamise tulemus see, et liidu kohtul takistatakse talle esitatud ja nendele dokumentidele tuginevate väidete analüüsimist. Sellega seoses on mõttetu välistada menetlusest väite analüüsimiseks kasutatud dokumendid pärast kohtuistungit, mille käigus just nimelt tehti otsus selle väite kohta nende dokumentide alusel. Peale selle oleks selline toimimisviis vastuolus Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 137 lõikega 2, mille kohaselt apellatsioonkaebuse korral peab Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei edastama Üldkohtu kantseleile kohtuasja esimese astme toimiku.
(vt punktid 26 ja 27)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Rozand-Lambiotte vs. komisjon, T‑96/95, EU:T:1997:25, punkt 42, ja de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon ja komisjon vs. de Brito Sequeira Carvalho, T‑40/07 P ja T‑62/07 P, EU:T:2009:382, punkt 99.
2. Personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punkt a iseenesest ei kohusta administratsiooni lisama isikutoimikusse kõiki ametnikku puudutavaid ükskõik milliseid dokumente. Säte teeb seega esiteks vahet „dokumentidel”, mis peavad isikutoimikus olema ainult siis, kui need puudutavad asjaomase ametniku halduslikku seisundit, ja „aruannetel”, mis peavad olema sinna lisatud üksnes juhul, kui need puudutavad tema pädevust, tulemuslikkust või käitumist, ning teiseks kõikidel teistel dokumentidel asjaomase ametniku kohta.
Mainides eespool viidatud aruandeid, soovitakse personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punktiga a viidata ametiasju puudutavatele dokumentidele, mis on ametliku tähendusega ja puudutavad ametnike pädevust, tulemuslikkust või käitumist. Isikutoimikus peavad siiski lisaks sisalduma dokumendid, millega jäädvustatakse fakte või faktilisi aspekte, mis puudutavad ametniku käitumist ja mida kasutatakse seejärel tema halduslikku seisundit või karjääri puudutava otsuse tegemiseks ning milleks on näiteks teate vormis arvamus, mis sisaldab hinnangut tema pädevuse ja käitumise kohta, või juba olemasolevad dokumendid, mis sisaldavad väiteid etteheidetud faktide kohta, või ka kõik dokumendid, mis võivad ametniku halduslikku seisundit ja tema karjääri mõjutada. Personalieeskirjade artikkel 26 ei keela kuidagi institutsioonil algatada juurdlust või koostada selleks toimikut ning selle juurdlusega seotud ainsad dokumendid, mis tuleb ametniku toimikusse lisada, on sellele juurdlustoimikule tuginedes võetud võimalikud otsused karistuse kohta.
Lisaks ei peeta pelki e‑kirju põhimõtteliselt aruanneteks personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punkti a tähenduses. Samamoodi ei saa teadet, mida ei ole koostanud haldusasutus, seda enam pidada aruandeks personalieeskirjade artikli 26 esimese lõigu punkti a tähenduses.
Ametniku halduslikku seisundit puudutavast dokumendist, mis võib omada otsustavat mõju otsusele, peab põhimõtteliselt asjaomasele ametnikule olema teatatud ja seejärel peab see olema lisatud tema isikutoimikusse. Mis puudutab täpsemalt ametniku üleviimise otsust, siis hoolimata sellest, et tegemist ei ole asjaomase ametniku pädevust, tulemuslikkust või käitumist puudutava aruandega personalieeskirjade artikli 26 tähenduses, on selline teatamine ja isikutoimikusse kandmine põhimõtteliselt kohustuslik e‑kirjade või teadete suhtes, mille on allkirjastanud ametnikud ja teenistujad, kes taunivad kõnealuse ametniku suhtumist, kuna need võivad otsustavalt mõjutada otsust, kas ta üle viia või mitte.
(vt punktid 42, 43, 46 ja 48)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus Ojha vs. komisjon, C‑294/95 P, EU:C:1996:434, punkt 67.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Rozand-Lambiotte vs. komisjon, EU:T:1997:25, punkr 42; Apostolidis vs. Euroopa Kohus, T‑86/97, EU:T:1998:71, punkt 36; Ojha vs. komisjon, T‑77/99, EU:T:2001:71, punkt 57; Recalde Langarica vs. komisjon, T‑344/99, EU:T:2001:237, punkt 60; Cwik vs. komisjon, T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03, EU:T:2005:447, punkt 52, ning de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon ja komisjon vs. de Brito Sequeira Carvalho, EU:T:2009:382, punkt 96.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Bianchi vs. ETF, F‑38/06, EU:F:2007:117, punktid 45 ja 48, ning Talvela vs. komisjon, F‑43/06, EU:F:2007:162, punktid 59–62.
3. Asjaolust, et dokumente ei olnud lisatud isikutoimikusse, ainuüksi ei piisa, et põhjendada huve kahjustava otsuse tühistamist, kui asjaomasele isikule oli neist tegelikult teatatud.
Nimelt ilmneb personalieeskirjade artikli 26 teises lõigust, et ametniku vastu ei saa kasutada ainult neid ametniku halduslikku seisundit puudutavaid dokumente, millega ametnik ei ole eelnevalt tutvunud. Siinkohal ei viidata dokumentidele, millest hageja on teadlik, kuid mida ei ole tema isikutoimikusse veel lisatud. Juhul kui institutsioon ei lisa selliseid dokumente ametniku isikutoimikusse, siis viimasel on alati võimalik esitada sellekohane taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel ning kui see jäetakse rahuldamata, siis halduskaebus. Kuid mingil juhul ei saa institutsiooni takistada võtmast teenistuse huvides otsust ametnikule eelnevalt teatavaks tehtud dokumentide alusel ainult põhjendusel, et neid ei ole kantud ametniku isikutoimikusse.
(vt punkt 49)
Viited:
Euroopa Kohus: kohtuotsus Ojha vs. komisjon, EU:C:1996:434, punkt 68.
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Recalde Langarica vs. komisjon, EU:T:2001:237, punkt 60.
4. Üksnes seda, et asjaomane ametnik oli teadlik nendest faktilistest asjaoludest, mis olid teda kahjustava otsuse aluseks, ei saa käsitleda piisava tõendina selle kohta, et tal on võimalik tõhusalt kaitsta oma huve enne teda kahjustava otsuse vastuvõtmist. Institutsioon peab lisaks, eesmärgiga tagada ametniku kaitseõigustest kinnipidamine, igal viisil veel tõendama, et ta on võimaldanud asjaomasel ametnikul aru saada, et kõnealused faktilised asjaolud, kuigi need ei leidu tema isikutoimikus, põhjendavad teda kahjustava otsuse vastuvõtmist. Lisaks tuleneb kaitseõiguste põhimõttest, mis väljendub õiguses olla ära kuulatud, et asjaomasel isikul peab olema enne teda negatiivselt puudutava otsuse koostamist võimalus esitada tulemuslikult oma seisukoht nende faktiliste asjaolude tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, mille alusel sellise otsuse võib teha. Sellega seoses peab juhul, kui ametniku ülemus kutsub ta vestlusele, administratsioon hoolitsema selle eest, et asjaomast ametnikku selgelt teavitataks kavandatavast meetmest ja eriti vestluse eesmärgist, et viimasel oleks võimalik tulemuslikult esitada oma seisukoht enne, kui võetakse vastu teda ebasoodsalt mõjutav otsus.
Siiski selleks, et õiguse olla ära kuulatud rikkumine võiks viia huve kahjustava otsuse tühistamiseni, peab lisaks kindlaks tegema, kas ilma sellise rikkumiseta oleks menetluse tulemus teistsugune olnud. Selle hindamise raames tuleb võtta arvesse kõiki juhtumi asjaolusid ja eelkõige etteheidete olemust ja toime pandud menetlusnormi rikkumiste ulatust võrreldes nende tagatistega, mis ametnikul võisid olla.
Kui huve kahjustav otsus tugineb etteheidetele, mis põhinevad subjektiivsetel väärtusotsustustel, mida seega olemuse poolest võidakse muuta, kui ametnikku oleks enne nimetatud otsuse koostamist ära kuulatud, siis oleks ametnikul olnud võimalik oma seisukoht esitada ja seega oleks ta võib olla saavutanud selle, et temale antud hinnangut oleks muudetud.
(vt punktid 55, 57, 65 ja 66)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon ja komisjon vs. de Brito Sequeira Carvalho, EU:T:2009:382, punkt 94.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Nastvogel vs. nõukogu, F‑4/10, EU:F:2011:134, punkt94; Possanzini vs. Frontex, F‑124/11, EU:F:2013:137, punkt 60; CH vs. parlament, F‑129/12, EU:F:2013:203, punkt 38; Delcroix vs. Euroopa välisteenistus, F‑11/13, EU:F:2014:91, punktid 35 ja 42, ning Tzikas vs. ERA, F‑120/13, EU:F:2014:197, punkt 55.