Language of document : ECLI:EU:F:2013:199

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. detsember 2013

Kohtuasi F‑133/11

BV

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametisse nimetamine – Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursside reservnimekirjadesse kantud kandidaadid – Palgaastmele määramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Vanuseline diskrimineerimine – Isikute vaba liikumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BV palub eelkõige tühistada Euroopa Komisjoni otsuse nimetada ta katseajal olevaks ametnikuks osas, milles selle otsusega määratakse ta palgaastme AD 6 järku 2, ning mõista komisjonilt tema kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta BV kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Konkursi edukalt läbinud isikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006, kuid ametisse nimetatud pärast seda kuupäeva – Palgaastmele määramise üleminekusätted – Seadusandja kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 1; XIII lisa artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Eri kategooriatesse kuuluvate liidu töötajate erinev kohtlemine personalieeskirjades ettenähtud tagatiste valdkonnas – Diskrimineerimise puudumine

3.      Ametnikud – Konkurss – Korraldamine – Konkursile lubamise tingimused ja kord – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Piirid – Täidetava ametikoha ja teenistuse huvidega seotud nõuded

(Personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik ja artikli 29 lõige 1; III lisa)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted – Konkursi edukalt läbinud isikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006, kuid ametisse nimetatud pärast seda kuupäeva – Uute sätete kohaldamine – Vanuseline diskrimineerimine – Puudumine

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)

5.      Ametnikud – Ametisse nimetamine – Palgaastme vastavus ametikohale – Ametnikule pärast tema töölevõtmist tema palgaastmest kõrgema palgaastme ülesannete andmine – Mõju puudumine töölevõtmisel palgaastmele määramise otsuse õiguspärasusele

(Personalieeskirjad, artikli 5 lõige 4, artikli 7 lõige 1 ja artikli 62 esimene lõik; I lisa; nõukogu määrus nr 723/2004)

6.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted – Konkursi edukalt läbinud isikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006, kuid ametisse nimetatud pärast seda kuupäeva – Uute sätete kohaldamine – Töötajate vaba liikumise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 45; personalieeskirjad, artikkel 32; XIII lisa artikli 13 lõige 1)

1.      Personalieeskirjade artikli 31 lõike 1 kohaselt nimetatakse konkursi tulemusel sobivate kandidaatide loetellu kantud kandidaadid, kelle on vabadele ametikohtadele nimetamiseks välja valinud ametisse nimetav asutus, konkursiteates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele. Määrusega nr 723/2004 vastu võetud personalieeskirjade reformi raames lisas seadusandja personalieeskirjadesse siiski XIII lisa, mille artikli 13 lõige 1 kui üleminekusäte ja erinorm näeb ette erandina personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, et ametnikud, kes on kantud taseme A 7/A 6 konkursi sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ning kes on võetud tööle pärast kõnealust kuupäeva, määratakse palgaastmele AD 6.

(vt punkt 39)

2.      Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud. Nii ei saa liidu poolt tööle võetud erinevate isikurühmade staatuse erinevusi seada kahtluse alla, olgu siis tegemist kas ametnike kui selliste või muude teenistujate teenistustingimustega hõlmatud erinevatesse kategooriatesse kuuluvate teenistujate töölevõtmisega, kuna iga teenistujate kategooria määratlus vastab liidu administratsiooni õigustatud vajadustele ja tema täidetavate alaliste või ajutiste ülesannete olemusele.

Järelikult ei saa nende ametnike olukord, kes võeti tööle pärast konkursi edukalt läbimist ja kelle soov on järjestikku teatud arvul töökohtadel töötades teha karjääri institutsioonides, olla töölevõtmisel palgaastme ja ‑järgu määramise puhul võrreldav nende ajutiste teenistujate olukorraga, kes on tööle võetud konkreetsele töökohale.

(vt punktid 46–48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus (punkt 87).

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. november 2009, kohtuasi F‑57/08: Palazzo vs. komisjon (punkt 38); 9. detsember 2010, kohtuasi F‑83/05: Ezerniece Liljeberg jt vs. komisjon (punkt 93).

3.      Pidades kinni personalieeskirjade artikli 27 esimesest lõigust ja artikli 29 lõikest 1, mille eesmärk on tagada võimalikult võimekate ametnike töölevõtmine, on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus selleks, et määrata kindlaks täidetava ametikoha jaoks nõutud võimete kriteeriumid ning vastavalt nende kriteeriumidele ja üldisemalt teenistuse huvides konkursi korraldamise tingimused ja kord. Valikut, mida see ulatuslik kaalutlusõigus võimaldab, tuleb alati teostada vastavalt täidetava ametikohaga seotud nõuetele ja üldisemalt teenistuse huvidele.

(vt punkt 50)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 5. veebruar 1997, kohtuasi T‑211/95: Petit‑Laurent vs. komisjon (punkt 54).

4.      Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega on tegemist mitte ainult siis, kui kahte isikute kategooriat, kelle faktiline ja õiguslik olukord ei erine oluliselt, koheldakse erinevalt, vaid ka siis, kui erinevaid olukordi käsitletakse ühetaoliselt.

Kui siiski konkursiteade, mis avaldatakse ametnike töölevõtmiseks kindlaksmääratud palgaastmele, nõuab kandidaatidelt, et nad vastaksid minimaalse töökogemuse tingimusele, siis selle konkursi edukalt läbinud isikuid tuleb vaatamata nende vanusele ja varasemale töökogemusele pidada seoses nende palgaastmele määramisega samas olukorras olevateks isikuteks. Nii ei võta personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõikes 1 sisalduv vastavustabel mingil viisil otseselt või kaudselt arvesse töölevõetud ametnike vanust.

Järelikult ei saa konkursi edukalt läbinud isikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006, kuid ametisse nimetatud pärast seda kuupäeva ja kes asusid Euroopa avalikku teenistusse pärast seda, kui nad väljapool institutsioone said olulise osa oma töökogemusest, nõuda – kuigi kõik muu on sama – võrdväärseid karjääriväljavaateid nende konkursi edukalt läbinud isikutega, kes asusid Euroopa avalikku teenistusse nooremana, kuna põhimõtteliselt on esimesena nimetatud isikute karjäär lühem kui teisena nimetatud isikutel. Siiski ei ole selle asjaolu puhul tegemist vanuselise diskrimineerimisega, vaid see sõltub iga konkursi edukalt läbinud isikule omastest asjaoludest.

(vt punktid 56 ja 58–60)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 83).

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑368/03: De Bustamante Tello vs. nõukogu (punkt 69); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 89).

5.      Personalieeskirjade artikli 7 lõikest 1 koostoimes artikli 62 esimese lõiguga, mille kohaselt on ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, ilmneb, et pärast palgaastme ja seega ka ametniku palgataseme kindlaksmääramist ei saa talle määrata ametikohta, mis sellele palgaastmele ei vasta. Teisisõnu määrab palgaaste ja järelikult töötasu, millele ametnikul on õigus, ära need ülesanded, mis võib talle määrata. Siiski võib asjaolule, et ametnik, kes sai lühikest aega pärast tema töölevõtmist juhtimisülesandeid, mis ei vasta ülesannetele, mida tavapäraselt peab andma tema palgaastmega ametnikule, ja kes seetõttu ei ole saanud soorituste tasemele vastavat töötasu, tugineda üksnes seoses otsusega, millega see ametnik nimetati neid ülesandeid täitma pärast tema töölevõtmist. Seevastu ei mõjuta see asjaolu sellise otsuse õiguspärasust, mille eesmärk ja mõju seisnes üksnes selles, et sellega määrati ametniku palgaaste ja ‑järk tema töölevõtmisel.

(vt punktid 64 ja 66)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑36/05: Schulze vs. komisjon (punktid 80 ja 82).

6.      Ametnik ei saa tõhusalt tugineda ELTL artiklile 45, et tõstatada personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõike 1 ja artikli 32 õigusvastasus. ELTL artikli 45 rikkumine eeldaks, et need sätted seavad konkursiga töölevõetud ametniku palgaastme ja ‑järgu määramise sõltuvusse töökogemusest vastavalt sellele, kas see omandati pigem ühes kui teises liikmesriigis. Lisaks on ametnikud, kes omandasid enne nende töölevõtmist suurema osa oma töökogemusest väljapool institutsioone, ja ametnikud, kes alustasid oma karjääri nooremana ja said oma töökogemuse nendes samades institutsioonides, kaks kategooriat isikuid, kes ei ole personalieeskirjade XIII lisa artikli 13 lõike 1 kohaldamisel sarnases olukorras.

(vt punktid 71 ja 72)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 17. detsember 2003, kohtuasi T‑133/02: Chawdhry vs. komisjon (punkt 113).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2011, kohtuasi F‑56/05: Strobl vs. komisjon (punkt 87).