Eurofer, Association Européenne de l’Acier, AISBLi 29. mail 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 12. märtsi 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-835/17: Eurofer versus komisjon
(kohtuasi C-226/20 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Eurofer, Association Européenne de l'Acier, AISBL (esindajad: advocaat J. Killick, ja avocate G. Forwood,)
Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, HBIS Group Serbia Iron & Steel LLC Belgrade
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
tühistada vaidlustatud määruse1 artikkel 2;
teise võimalusena saata asi Üldkohtusse tagasi;
mõista apellatsioonimenetluse ja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt ja menetlusse astujalt Üldkohtus.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant neli väidet.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas alusmääruse2 artikli 3 lõiget 4 nii, et komisjon võib kaalutlusõiguse alusel asuda seisukohale, et import, mille turuosa on üle 1%, on „vähetähtis“.
Üldkohus tegi vigu hinnangu puhul, et Serbiast pärit „impordi maht“ oli alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses „tähtsusetu“. Eelkõige:
rikkus Üldkohus õigusnormi, kui võttis arvesse hinnaelemente tähtsusetuse hindamisel, mis on ainult mahuga seotud kvantitatiivne hinnang;
teise võimalusena rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta jättis arvesse võtmata teisi tegureid (nimelt andmeid hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise kohta), mis võivad (täpsemalt) viidata potentsiaalsele mõjule, mis võib imporditud kogustel olla, ja
tegi Üldkohus ilmse hindamisvea ja moonutas tõendeid, kui ta leidis, et sellise impordiga seotud keskmised hinnad, mille maht vastab väheolulisele turuosale, võivad iseenesest põhjendada järeldust, et konkreetsel juhul on maht „tähtsusetu“.
Üldkohus tegi vigu hinnangu puhul, et „kaitsemeetmeid ei ole vaja võtta“ alusmääruse artikli 9 lõike 2 tähenduses. Eelkõige:
rikkus Üldkohus õigusnormi, kui leidis, et komisjon võib uurimise lõpetada, analüüsimata võimalikku kahju, ja
rikkus Üldkohus õigusnormi ja tegi ilmse hindamisvea, kui leidis, et komisjon ei ületanud alusmääruse artikli 9 lõike 2 kohaldamisel oma kaalutlusõiguse piire.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon ei olnud kohustatud avalikustama Serbia eksportijat puutuvaid andmeid hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise kohta. Eelkõige:
rikkus Üldkohus õigusnormi, kui leidis, et Euroferi kaitseõiguste tagamiseks ei ole vaja avalikustada andmeid hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise kohta;
rikkus Üldkohus õigusnormi, kui leidis, et kaebaja dumpinguvastases uurimises ei saa tugineda nõuetele, mis tulenevad kaitseõiguste tagamisest, ja
rikkus Üldkohus õigusnormi, kui leidis, et vaidlustatud määrus on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõttega.
____________
1 Komisjoni 5. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1795, millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT 2017, L 258, lk 24).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).