Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Dyscyplinarny Izby Adwokackiej w Warszawie (Poola) 31. jaanuaril 2020 – Ministerstwo Sprawiedliwości versus R.G.
(kohtuasi C-55/20)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Dyscyplinarny Izby Adwokackiej w Warszawie
Põhikohtuasja pooled
Apellant: Ministerstwo Sprawiedliwości
Vastustaja: R.G.
Eelotsuse küsimused
1. Kas menetlustes, mis käsitlevad advokaatide ja selliste välismaiste juristide distsiplinaarvastutust, kes on kantud advokaatide nimekirja, ja mille raames saab advokaadile eelkõige määrata rahalise karistuse, peatada tema ametialase tegevuse või ta advokatuurist välja heita ning välismaisele juristile saab eelkõige määrata rahalise karistuse, peatada tema õiguse osutada õigusabi Poola Vabariigis või keelata tal õigusabi osutamine Poola Vabariigis, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (edaspidi „teenuste direktiiv“)1 III peatükki, sh teenuste direktiivi artikli 10 lõiget 6? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas ülaltoodud menetluses, mida viivad läbi advokatuuride kohtud asjades, milles nende kohtute otsuseid ei saa mingil viisil edasi kaevada liikmesriigi kohtutele või milles selliseid otsuseid saab edasi kaevata ainult erandkorras ehk esitada kaebuse Sąd Najwyższyle (Poola kõrgeim kohus), kohaldatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) sätteid, sh selle artiklit 47, ka asjades, milles kõik asjassepuutuvad asjaolud ilmnevad ühes liikmesriigis?
2. Kas asjas, milles esimeses küsimuses viidatud menetluses kuulub advokatuuri distsiplinaarkohtu otsuse või määruse peale või sellise kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud kaebuste kehtivate liikmesriigi õigusnormide kohaselt läbi vaatamine sellise organi pädevusse, mis selle kohtu hinnangul ei ole Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) 5. detsembri 2019. aasta otsuses (kohtuasi III PO 7/18) väljendatud seisukoha kohaselt sõltumatu ja erapooletu kohus harta artikli 47 tähenduses, tuleb kohaldamata jätta liikmesriigi õigusnormid, millega on sätestatud sellise organi pädevus, ja advokatuuri distsiplinaarkohtu kohustus on edastada sellised kaebused läbivaatamiseks kohtuorganile, mis oleks pädev, kui ülaltoodud õigusnormid seda ei taksitaks?
3. Kas asjas, milles esimeses küsimuses viidatud menetluses ei saa selle kohtu hinnangul ei Prokurator Generalny (peaprokurör) ega Rzecznik Praw Obywatelskich (kodanikuõiguste ombudsman) esitada advokatuuri distsiplinaarkohtu otsuse või määruse peale kaebust, ja kus see hinnang on samas
a) vastuolus seisukohaga, mida väljendas 27. novembri 2019. aasta otsuses (kohtuasi II DSI 67/18) Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium), mille koosseisu kuulusid seitse kohtunikku, ehk organ, mis on liikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt pädev läbi vaatama kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitatud kaebust, aga mis selle advokatuuri distsiplinaarkohtu hinnangul ei ole Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) 5. detsembri 2019. aasta otsuses (kohtuasi III PO 7/18) väljendatud seisukoha kohaselt sõltumatu ja erapooletu kohus harta artikli 47 tähenduses,
b) kuid kooskõlas seisukohaga, mida eelnevalt väljendas Izba Karna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu kriminaalkolleegium) ehk organ, mis oleks pädev sellist kaebust läbi vaatama, kui viidatud õigusaktid seda ei takistaks,
võib advokatuuri distsiplinaarkohus jätta Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) väljendatud seisukoha tähelepanuta või isegi peaks seda tegema?
4. Kas juhul, kui kolmandas küsimuses viidatud asjas on advokatuuri distsiplinaarkohtule esitatud läbivaatamiseks justiitsministri kaebus, aga samas:
a) üks tegur, mis Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) hinnangul, mis on väljendatud 5. detsembri 2019. aasta otsuses (kohtuasi III PO 7/18), samuti advokatuuri distsiplinaarkohtu hinnangul põhjendab seisukohta, et Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) ehk organ, millele on viidatud kolmanda eelotsuse küsimuse punktis a, ei ole sõltumatu ja erapooletu kohus harta artikli 47 tähenduses, on täidesaatva võimu, sh just justiitsministri mõju selle kohtu koosseisule;
b) Prokurator Generalny (peaprokurör) ülesandeid, kes Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) ehk kolmanda eelotsuse küsimuse punktis a viidatud organi väljendatud seisukoha järgi peaks olema pädev esitama kassatsioonkaebust edasikaebamise tulemusel tehtud otsuse peale, aga kellel Izba Karna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu kriminaalkolleegium) ehk kolmanda eelotsuse küsimuse punktis b viidatud organi seisukoha järgi ja advokatuuri distsiplinaarkohtu seisukoha järgi seda pädevust ei ole, täidab seaduse alusel just justiitsminister,
peab advokatuuri distsiplinaarkohus jätma kaebuse läbi vaatamata, kui ainult sel viisil saab tagada menetluse kooskõla harta artikliga 47 ja täpsemalt vältida menetluse käiku sekkumist organi poolt, mis ei ole sõltumatu ja erapooletu kohus selle õigusnormi tähenduses?
____________
1 ELT 2006, L 376, lk 36.