EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

9. aprill 2014

Kohtuasi F‑87/13

Philippe Colart ja teised

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Töötajate esindajad – Parlamendi ja institutsiooni ametiühingute või kutseliitude vaheline raamleping – Ametiühingu täitevkomitee – Täitevkomiteesse kuuluvate isikute legitiimsuse ja isikutuvastamise vaidlustamine ametiühingusiseselt – Juurdepääsuõigus institutsiooni poolt ametiühingu käsutusse antud e‑posti kontole – Institutsiooni keeldumine taastada ja/või tühistada kõik juurdepääsuõigused e‑posti kontole – Õigus esitada hagi – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega P. Colart, J.‑M. Bras, S. Corthout, D. Decoutere, G. Dony, L. Garzone, Y. Kemmerling‑Linssen, G. Manzella ja P. Vienne (edaspidi „hagejad”) paluvad tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 2013. aasta juuni otsuse, mis puudutab ametiühingu „Solidarité pour les agents et fonctionnaires européens” (edaspidi „SAFE”) e‑postkastile juurdepääsuõiguste ümberjaotamist, ja hüvitada igasuguse kahju, mida selle otsusega neile tekitati.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta P. Colartʼi, J.‑M. Brasʼ, S. Corthoutʼ, D. Decoutereʼi, G. Dony, L. Garzone, Y. Kemmerling‑Linssenʼi, G. Manzella ja P. Vienneʼi kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Põhjendatud huvi – Hagi, mille esitas ametiühingu või kutseorganisatsiooni liige meetme peale, mis mõjutab selle ühingu või organisatsiooni kaitstud kollektiivset huvi – Põhjendatud huvi ainult siis, kui ühingu või organisatsiooni liikmetel on võetud võimalus tavapäraselt teostada nende ametiühinguõigusi

(Personalieeskirjad, artiklid 24b, 90 ja 91)

Selleks et personalieeskirjade artiklil 91 alusel esitatud tühistamishagi oleks vastuvõetav, peab see puudutama liidu ja personalieeskirjades nimetatud isiku vahelist vaidlust ning käsitlema sellele isikule kahju tekitava meetme õiguspärasust. Sellega seoses on vaidlustatavad aktid üksnes meetmed, mis tekitavad kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis kahjustavad otseselt ja vahetult hageja huve, tuues kaasa selge muudatuse tema õiguslikus olukorras ametniku või teenistujana. Ametiühinguvabaduse valdkonnas, mis on kaitstud personalieeskirjade artikliga 24b, oleks huve kahjustava meetmega, mille suhtes on ametnikul või teenistujal individuaalne põhjendatud huvi, tegemist meetme puhul, mis otseselt ja vahetult puudutab ametnikku või teenistujat selle ametiühinguõiguse individuaalsel kasutamisel, mis tuleneb personalieeskirjade artiklist 24b või institutsiooni ja ametiühingu või kutseorganisatsiooni vahelisest lepingust, ning mis kuulub institutsiooniga tema individuaalsete töösuhete konteksti. Seevastu meede, mis puudutab otseselt ainult kollektiivset huvi, mida see organisatsioon kaitseb oma suhetes asjaomase institutsiooniga, ei ole akt, mida saab individuaalselt tegutsev ametnik või teenistuja vaidlustada.

Sellega seoses annab Euroopa Parlamendi ja ametiühingute ja kutseorganisatsioonide vahelise raamlepingu artikkel 14 nimetatud organisatsioonidele võimaluse kasutada asjaomastel talitustel olemasolevate vahendite piires parlamendi peasekretariaadi levitamise ja audiovisuaalse teavitamise vahendeid, mille hulka kuulub funktsionaalne postkast, mis on mõeldud raamlepingu kohaldamisega seotud tegevusteks ja töötajate teavitamiseks nendest tegevustest. Iseenesest ei anna see selle organisatsiooni liikmeteks olevatele ametnikele või teenistujate – isegi, kui nad kuuluvad nende liikmete poolt valitud täitevorganitesse raamlepingu artikli 2 punkti b tähenduses – individuaalset juurdepääsuõigust nende organisatsioonide kasutusse antud ressurssidele. Seega otsus blokeerida ajutiselt juurdepääsuõigused organisatsiooni kasutusse kasutusse e‑posti kontole puudutab otseselt ja vahetult ainult õigusi, mis tulenevad organisatsioonile nimetatud artiklist 14 ja mis seisnevad õiguses kasutada seda funktsionaalset postkasti. Järelikult oleks sel organisatsoonil võimalik selleks nõuetekohaselt volitatud liikmete kaudu esitada ELTL artikli 263 alusel hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja seda selles sättes ette nähtud kahekuulise hagi esitamise tähtaja jooksul.

Pealegi lisaks asjaolule, et selle organisatsiooni esitatud võimalik hagi kuulub Euroopa Liidu Üldkohtu pädevusse, kohustaks käesoleva hagi vastuvõetavaks tunnistamine ka Avaliku Teenistuse Kohust hindama selle organisatsiooni üldkoosolekutel ja erakorralistel üldkoosolekutel vastu võetud erinevate otsuste õiguspärasust, et hinnata, kas hagejaid peab pidama ainsateks isikuteks, kes on volitatud organisatsiooni nimel kasutama juurdepääsuõigust funktsionaalsele postkastile. Taoline hindamine aga tähendaks esiteks selle organisatsiooni siseste erimeelsuste lahendamist, samas kui see küsimus, mis puudutab organisatsiooni liikmete põhikirjajärgsete normide järgimist, kuulub liikmesriikide kohtute pädevusse, ning teiseks viiks selleni, et Üldkohus ei otsustaks mitte ametniku või teenistuja ja tema administratsiooni vahelise vaidluse üle, vaid organisatsioonisisese vaidluse üle liikmete vahel.

Kui hagejaid võis vaidlustatud otsus puudutada, siis esiteks mitte kui ametnikke, mis võimaldab neil tugineda personalieeskirjade artiklis 24b ette nähtud õigustele, milleks eelkõige on õigus olla organisatsiooni liige, vaid organisatsiooni täitevkomitee liikme staatuses, mida nad väidavad endal olevat. Teiseks ei puudutanud see neid seega ametnikena nende individuaalsetes töösuhetes parlamendiga. See puudutas üksnes organisatsiooni, mille liikmeks hagejad on, ja seda organisatsiooni liikmete ja parlamendi töötajate vahelises kommunikatsioonivaldkonnas.

(vt punktid 38−41, 50 ja 53−59)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. oktoober 1974, kohtuasi 175/73: Union syndicale jt vs. nõukogu (punktid 15 ja 17); 11. mai 1989, liidetud kohtuasjad 193/87 ja 194/87: Maurissen ja Union syndicale vs. kontrollikoda; 10. jaanuar 2006, kohtuasi C‑373/04 P: komisjon vs. Alvarez Moreno (punkt 42).

Esimese Astme Kohus: 31. märts 2003, kohtuasi T‑227/02: Hecq vs. komisjon (punktid 15‑17); 6. mai 2004, kohtuasi T‑34/03: Hecq vs. komisjon (punkt 58); 13. detsember 2012, kohtuasi T‑199/11 P: Strack vs. komisjon (punkt 127 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 6. mai 2009, kohtuasi F‑137/07: Sergio jt vs. komisjon (punktid 51, 52, 82, 83 ja 116); 26. veebruar 2013, kohtuasi F‑124/10: Labiri vs. EMSK (punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).