AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

7. oktoober 2009

Kohtuasi F‑101/08

Spyridon Pappas

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid – Enne ühenduste juures teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmine ühenduse süsteemi – Tühistamine – Vastuvõetavus – Teenistuse huvides teenistusest vabastamine – Pensioni suurus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles S. Pappas palub esiteks tühistada komisjoni 6. veebruari 2008. aasta otsus, millega määratakse kindlaks hageja vanaduspensioni õigused; teiseks tühistada komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus, millega esiteks tühistati 23. oktoobri 2000. aasta kiri, millega määrati Kreeka Riiginõukogu liikmena omandatud õiguste ühenduse pensioniskeemi ülekandmise tulemusena hageja staažilisaks ühenduse penisoniõigusliku staaži aastate eest 18 aastat ja 10 päeva, ja teiseks määrati selleks staažilisaks 15 aastat, 2 kuud ja 21 päeva; ning kolmandaks tühistada veel üks komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus, millega esiteks tühistati 7. septembri 2001. aasta kiri, millega määrati Kreekas advokaadina töötamisega omandatud õiguste ülekandmise tulemusena hageja staažilisaks ühenduse penisoniõigusliku staaži aastate eest 2 aastat, 4 kuud ja 2 päeva, ja teiseks määrati selleks staažilisaks 10 kuud ja 15 päeva.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus

Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Pensionid – Pensioniõiguste omandamine

(Personalieeskirjad, artikkel 50)

1.      Selleks et otsus oleks personalieeskirjade mõttes nõuetekohaselt teatavaks tehtud, peab sellest olema mitte ainult teatatud adressaadile, vaid tal peab olema ka võimalik selle sisuga tulemuslikult tutvuda.

Institutsioon, kes tugineb personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 – mille kohaselt tuleb kaebus esitada kolme kuulise tähtaja jooksul, mis algab „kuupäeval, mil otsus asjaomasele isikule teatavaks tehakse, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil ta nimetatud teate kätte saab, kui meede mõjutab konkreetset isikut” – sätestatud tähtaja möödumisele, peab esitama tõendid kuupäeva kohta, millest see tähtaeg kulgema hakkas.

Kui tõendusmaterjal selle kohta, et otsuse adressaat sai otsusest tulemuslikult teada, ei ole tuletatav kaudsete tõendite alusel, võib selliseks tõendusmaterjaliks olla kõnealuse otsuse ametlikult teatavaks tegemine, näiteks asjaomase adressaadi kiri, millest nähtub, et ta on otsusest tulemuslikult teada saanud.

(vt punktid 41–44)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. juuni 1976, kohtuasi 5/76: Jänsch vs. komisjon (EKL 1976, lk 1027, punkt 10); 5. juuni 1980, kohtuasi 108/79: Belfiore vs. komisjon (EKL 1980, lk 1769, punkt 7)

Esimese Astme Kohus: 8. juuni 1993, kohtuasi T‑50/92: Fiorani vs. parlament (EKL 1993, lk II‑555, punkt 16); 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑133 ja II‑403, punktid 32−35); 27. september 2002, kohtuasi T‑254/01: Di Pietro vs. kontrollikoda (EKL AT 2002, lk I‑A‑177 ja II‑929, punktid 25−27)

Avaliku Teenistuse Kohus: 20. aprill 2007, kohtuasi F‑13/07: L vs. EMEA (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 29−32); 25. aprill 2007, kohtuasi F‑71/06: Lebedef‑Caponi vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 34)

2.      Personalieeskirjade artikli 50 viimase lõigu sõnastusest tuleneb selgelt, et palgaastmel A1 või A2 oleval ametnikul, kes on teenistuse huvides sellelt ametikohalt teenistusest vabastatud, on õigus saada pensioni, millest ei tehta uute personalieeskirjade VIII lisa artikli 9 kohaseid mahaarvamisi, kui ametniku õigus artiklis 50 sätestatud hüvitist saada lõpeb ja ta on saanud 55‑aastaseks.

Artikli 50 viimase lõigu sõnasõnaline tõlgendus on seda enam põhjendatud, et esiteks on asjassepuutuv säte erand vanaduspensioni arvutamise üldreeglitest ja seega tuleb seda põhjendada kitsalt, ning teiseks, et rahaliste hüvitiste saamise aluseks olevaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt.

(vt punktid 62, 64 ja 65)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. september 2003, kohtuasi T‑221/02: Lebedef jt vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑211 ja II‑1037, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika); 16. detsember 2004, kohtuasi T‑11/02: Pappas vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑381 ja II‑1773, punkt 53)

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. detsember 2006, kohtuasi F‑10/06: André vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑183 ja II‑A‑1‑755, punktid 34−36)