AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

14. detsember 2010

Kohtuasi F‑74/09

Werner Siegfried Gowitzke

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Europoli personalieeskirjade artikkel 27 – Europoli töötajate palgaastme ja ‑järgu kindlaksmääramise poliitika artikkel 4 – Ametikoha ümberhindamisel palgaastme muutmine kõrgemaks palgaastmeks – Palgajärgu määramine

Ese:      Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel esitatud hagi, millega W.S. Gowitzke palub eelkõige tühistada tema töölepingu lisa, mille Europol koostas 16. veebruaril 2009 ja millega tema ametikoha palgaaste 6 muudeti palgaastmeks 5, määrates tema töötasu esialgseks tasemeks selle palgaastme esimese järgu.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Europoli töötajad – Ametikoha ümberhindamisel palgaastme muutmine kõrgemaks palgaastmeks – Palgajärgu määramine

Ei Europoli personalieeskirjade artikkel 27 ega Europoli direktori 26. augusti 2008. aasta dokument „Europoli töötajate palgaastme ja ‑järgu kindlaksmääramise poliitika” („palgajärkude poliitika”) ei näe ette, milline palgaaste ja ‑järk tuleb määrata ametikoha ümberhindamisel.

Sellega seoses tuleb analoogia alusel kohaldada käesoleva juhuga kõige tihedamalt seotud olukorda reguleerivat sätet ehk palgajärkude poliitika artikli 4 lõike 2 esimeses taanet. Kuigi on tõsi, et asjaomane säte määrab kindlaks palgajärgud, mis tuleb määrata asutusesisestele kandidaatidele, kes asutusesisese valikumenetluse tulemusel nimetatakse kõrgema palgaastmega ametikohale, saab seda sätet kohaldada samuti juhul, kui asjaomasele isikule määratud uus palgaaste ei ole seotud sellise asutusesiseses valikumenetluses edukalt osalemisega, mille tulemusel oleks temale pakutud erinevat ametikohta, vaid tema ametikoha ümberhindamisel palgaastme muutmisega kõrgemaks palgaastmeks.

Selle sätte kohaselt määrataks aga asutusesisene kandidaat, kes nimetatakse kõrgema palgaastmega ametikohale, kohe selle palgaastme kõrgemasse palgajärku võrreldes tema varasema põhipalgaga. Täpsuse huvides on selles sättes aga märgitud, et tuleb teha võrdlus asjaomase ametniku varasema põhipalgaga. Palgajärgu määramiseks on seega vaja võrrelda varasemat põhipalka kõrgema palgaastme põhipalgaga ning määrata isik palgajärku, mis küll ei ole nii kõrge, kuid mis võrreldes tema endises palgaastmes saadud põhipalgaga annab tulemuseks suurema põhipalga. Seega selleks, et vältida põhipalgas kaotamist ametniku kõrgemale palgaastmele määramisel, ei määrata teda automaatselt mitte temale määratud kõrgema palgaastme esimesse palgajärku, vaid esimesse palgajärku asjaomase palgaastme kõikidest palgajärkudest, mille tulemusel on tema põhipalk suurem sellest põhipalgast, mida ta sai oma endisel palgaastmel.

(vt punktid 31, 32, 34 ja 36)