Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 6. märtsil 2020 – ExxonMobil Production Deutschland GmbH versus Saksamaa Liitvabariik, keda esindab Umweltbundesamt Deutsche Emissionshandelsstelle

(kohtuasi C-126/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: ExxonMobil Production Deutschland GmbH

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariik), keda esindab Umweltbundesamt

Eelotsuse küsimused

1.    Kas CO2 puhul, mis paisatakse atmosfääri seoses maagaasi (happelise gaasi kujul) töötlemisega nn Clausi protsessi käigus seeläbi, et maagaasis püsivalt sisalduv CO2 eraldatakse gaasisegust, on tegemist sellise heitega, mis tekib komisjoni otsuse 2011/278/EL1 artikli 3 punkti h esimese lause tähenduses artikli 3 punkti h alapunktis v nimetatud tegevuse tulemusel?

2.    CO2 heide võib „tekkida“ komisjoni otsuse 2011/278/EL artikli 3 punkti h esimese lause tähenduses sellise tegevuse „tulemusel“, mille puhul tooraines püsivalt sisalduv CO2 paisatakse atmosfääri, ilma et seejuures toimuva protsessi käigus tekiks täiendavalt süsinikdioksiidi, või seab nimetatud säte igal juhul tingimuseks, et atmosfääri paisatud CO2 tekib tegevuse tulemusel esimest korda?

3.    Kas komisjoni otsuse 2011/278/EL artikli 3 punkti h alapunkti v tähenduses „kasutatakse“ süsinikku sisaldavat toorainet, kui nn Clausi protsessi käigus kasutatakse looduses esinevat maagaasi väävli tootmiseks ja seejuures paisatakse maagaasis püsivalt sisalduv süsinikdioksiid atmosfääri, ilma et maagaasis püsivalt sisalduv süsinikdioksiid osaleks protsessi käigus toimuvas keemilises reaktsioonis, või seab mõiste „kasutamine“ igal juhul tingimuseks, et süsinik osaleb toimuvas keemilises reaktsioonis või on selle jaoks tingimata nõutav?

4.    Juhul kui esimesele kuni kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kui heitkogustega kauplemise kohustusega käitis vastab nii tingimustele, mille kohaselt tuleb moodustada soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa, kui ka tingimustele, mille kohaselt tuleb moodustada protsessiheite käitiseosa, siis millise võrdlusaluse põhjal toimub tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine? Kas õigusel saada lubatud heitkoguse ühikuid soojuspõhise võrdlusaluse põhjal on esimus õiguse ees saada lubatud heitkoguse ühikuid protsessiheite alusel või on õigusel saada lubatud heitkoguse ühikuid protsessiheite alusel, mille puhul on tegemist eriolukorraga, esimus soojuspõhise võrdlusaluse ja kütusepõhise võrdlusaluse ees?

5.    Juhul kui esimesele kuni neljandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt:

Kas täiendavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise taotlusi kolmandaks kauplemisperioodiks saab pärast kolmanda kauplemisperioodi lõppu rahuldada lubatud heitkoguse ühikute eraldamisega neljandaks kauplemisperioodiks, kui lubatud heitkoguse ühikute saamise õiguse teeb kohus kindlaks alles pärast kolmanda kauplemisperioodi lõppu, või langevad lubatud heitkoguse ühikute eraldamise taotlused, mida ei olnud kolmanda kauplemisperioodi lõpuks veel rahuldatud, ära?

____________

1 Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT 2011, L 130, lk 1).