EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

5. mai 2014

Kohtuasi F‑27/14 R

DK

versus

Euroopa Välisteenistus

Avalik teenistus – Ajutiste meetmete kohaldamine – Distsiplinaarmenetlus – Teenistusest vabastamine – Kohaldamise peatamise taotlus

Ese:      ELTL artikli 278 ja EA 157, samuti ELTL artikli 279 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega DK palub peatada sellise 16. jaanuari 2014. aasta otsuse kohaldamine, millega Euroopa välisteenistusele peadirektor selle ametisse nimetava asutusena vabastas ta teenistusest ilma pensioniõiguste kaotuseta alates 1. veebruarist 2014.

Otsus:      Peatada sellise 16. jaanuari 2014. aasta otsuse kohaldamine, millega Euroopa välisteenistus vabastas DK teenistusest pensioniõiguste kaotuseta. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Sellise põhimõtte rakendamine, kriminaalmenetlus peatab distsiplinaarmenetluse – Põhimõtte rikkumine – Tõsine ja korvamatu kahju

(ELTL artikkel 278)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Liidu finantshuvide kaitse vastaste tegude eest distsiplinaarkorras teenistusest vabastamise otsuse kohaldamise peatamise taotlus – Tulemus hageja kasuks, kuna on võimatu tõendada etteheidetud asjaolude ja rikkumiste tõelevastavust

(ELTL artikkel 278; komisjoni otsus 1999/352)

1.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk ei ole tagada kahju hüvitamine, vaid tagada põhimenetluses langetatava otsuse täielik toime. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peavad taotletavad meetmed olema kiireloomulised selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks on vajalik, et need võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses.

Käesoleval juhul tuleb märkida ‑ arvestades eriti tühistamisnõuete põhjendamiseks esitatud väiteid, mille eesmärk on selle tuvastamine, et institutsioon rikkus põhimõtet, mille kohaselt kriminaalmenetlus peatab distsiplinaarmenetluse, ja süütuse presumptsiooni ‑ et taotletud ajutise meetmega, mille eesmärk on vaidlustatud teenistusest vabastamise otsuse kohaldamise peatamine, soovitakse sama tulemuse saavutamist mis põhimenetluses lahendatava hagiga, mistõttu ajutiste meetmete kohaldamise menetluse täiendav olemus võrreldes sellega seotud põhimenetlusega ja seetõttu selle ajutine olemus puuduvad, mis sellisena võib põhjendada kohaldamise peatamise taotluse rahuldamata jätmist.

Siiski tekitavad hageja esitatud faktilised ja õiguslikud argumendid kahtlusi vaidlustatud otsuse õiguspärasuses eriti seoses põhimõttega, mille kohaselt kriminaalmenetlus peatab distsiplinaarmenetluse. Neil asjaoludel ei saa ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, ilma et talle saaks omakorda ette heita selle põhimõtte rikkumist, jätta kiireloomulise puudumise tõttu rahuldamata taotluse peatada sellise vaidlustatud otsuse kohaldamine, mille kohaldamise peatamise taotlus on just nimelt kooskõlas selle põhimõtte rakendamisega, vähemalt kuni Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse tegemiseni põhimenetluses lahendatava hagi kohta. Selline põhimõte on aga osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele, mida kaitstakse nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätetega, millele Euroopa Liidu põhiõiguste harta oma preambulis viitab.

Teisisõnu, kuna esmapilgul oleks seda põhimõtet, mille kohaselt kriminaalmenetlus peatab distsiplinaarmenetluse, rikutud, ei saa selle kaitsmist edasi lükata isegi ajutiselt, et oodata ära sisulise otsuse tegeva kohtuniku seisukoht, ilma hagejale tõsist ja korvamatut kahju tekitamata, kuna hüpoteetiliselt võiks kriminaalmenetluse tulemus tõsiselt mõjutada haldusasutuse seisukohta sellise protsessi aluseks olnud faktiliste asjaolude tõelevastavuse kohta.

(vt punktid 57–60)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi C‑65/99 P(R): Willeme vs. komisjon (punkt 62); 26. juuni 2003, liidetud kohtuasjad C‑182/03 R ja C‑217/03 R: Belgia ja Forum 187 vs. komisjon (punkt 142).

Esimese Astme Kohus: 29. juuni 1994, kohtuasi T‑146/94 R: Williams vs. kontrollikoda (punkt 23); 10. september 1999, kohtuasi T‑173/99 R: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon (punkt 25); 16. november 2012, kohtuasi T‑345/12 R: Akzo Nobel jt vs. komisjon (punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. veebruar 2014, kohtuasi F‑5/14 R: CX vs. komisjon (punkt 80).

2.      Kui teenistusest vabastamise otsuse kohaldamise peatamata jätmine võib tekitada ametnikule tõsist ja korvamatut kahju, siis kohaldamise peatamine võib seevastu tekitada kahju institutsioonile, kui võtta arvesse tagajärgi, mida tekitab tingimata sellise ametnikul ajutine tööle ennistamine, kelle puhul institutsioon leidis, et tegemist on käitumisega, mis ei ole kooskõlas ametikoha täitmise ja selle väärikusega. Sellistel asjaoludel peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaaluma asjaomaseid huve.

Seega tuleb ühelt poolt kaaluda tõsist ja korvamatut kahju ametnikule ning teiselt poolt institutsiooni huve mitte olla sunnitud säilitama töösuhet olukorras, kus ametnik vabastati distsiplinaarpõhjustel.

Sellega seoses tuleb märkida, nagu ilmneb otsuse 1999/352, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), preambulist, et institutsioonid ja liikmesriigid omistavad suurt tähtsust liidu finantshuvide kaitsmisele ning pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastasele võitlusele. Lisaks tuleb märkida, et avalik arvamus tunneb muret avaliku sektori vahendite ja Euroopa maksumaksja kaitse pärast.

Kui on siiski olemas piisavalt tõsised ja asjakohased etteheited, mille puhul oleks ajutiste meetmete kohaldamise taotluse staadiumis tegemist fumus boni jurisʼega, ning kuna on võimatu pidada etteheidetud asjaolusid ja rikkumisi tõendatuks, ei mõjuta selle ametniku teenistusse jätmine tõsiselt institutsioonide usaldusväärsust ning riikide ja avalikku üldist usaldust liidu vastu.

(vt punktid 63–66)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Williams vs. kontrollikoda (punkt 23).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi CX vs. komisjon (punkt 80).